Salvei

Salvei (Salvia) Rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; valged, kollased, punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Mulla suhtes pole salveid nõudlikud, lepivad mistahes parasniiske ja keskmise viljakusega vett läbilaskva pinnasega. Põõsja kasvuga salveisid on parim paljundada suvel poolpuitunud pistikutega. Surnud taimeosade eemaldamisega on parem tegeleda kevadel. Seemnete külvamiseks on parim aeg kevadel. Salvei seemned vajavad idanemiseks valgust. Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18…20°C juures 10…20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15…20cm.

Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides ja –pottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (S. splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (S. horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenrass või mõnele teisele sobivale istutusalale.

Aedsalvei (S. officinalis) on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool, tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul. Salveiteed ja tõmmist kasutatakse suu- ja kurguhaiguste, higistamise, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Varjus kasvanud aedsalvei lehed sisaldavad tujooni palju rohkem, kui päiksepaistel kasvanu omad. Nende rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge või meeltesegadust. Eesti oludes vajavad talvekatet eelkõige lumeta talve korral, mil on võimalus temperatuuri kiireks langemiseks. Sordivalik on rikkalik: ’Berggarten’ – ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega; ’Icterina’ – atraktiivsete rohelise-kreemkirjude lehtedega; ’Minor’ – tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied; ’Purpurascens’ – purpurpunaste lehtedega; ’Tricolor’ – originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga.

Metssalvei (S. nemorosa) kasvab tavaliselt 60…90 cm kõrguseks vajades 30…60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled. Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordid: ’Blauhügel’ – puhassiniste õitega; ’Caradonna’ – omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; ’Mainacht’ – õied tumedad, lillakassinised; ’Marcus’ – sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm; ’Rosakönig’ – õied punakasroosad.

Muskaatsalvei (S. sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm-ni. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22…30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile ning kasutatakse veel kosmeetika- ja seebitööstuses. Õied valgelillad või kahvatusinised, tekivad ilusate roosade kuni lillakate kandelehtede kaenaldesse. Pika õitsemisajaga ja tugeva muskaatse aroomiga taim, meeldib putukatele. Parim viis paljundamiseks on seemnetega. Kui kasvukoht juhtub sobiv olema, siis annab ka isekülvi. Eesti oludes vajab talvekatet.

Männassalvei (S. verticillata) kasvab 40…100 cm kõrguse püsikuna vajades umbes 80 cm kasvuruumi. Looduses leidub Euroopa parasvöötmes, Põhja-Ameerikas ning Lääne-Aasias. Sordid: ’Alba’ – õied valged; ’Purple Rain’ – purpursete õisikutega.

Tagasihoidliku välimusega kirju salvei

1.mai 2013 Aialeht

Astrid Lepik

Kirju salvei sobib hästi nii lõike- kui kuivlilleks ning lillepeenraisse tühimike täiteks.

Salveide (Salvia) suures peres on nii maitse- ja ravimtaimi kui ilutaimi. Ilutaimedest on kahtlemata pilkupüüdvaim leeksalvei (Salvia splendens), tagasihoidlikuma välimusega, kuid samuti kaunis on Lõuna-Euroopast ja Vahemeremaadest pärit kirju salvei (Salvia viridis).

Kuigi tegemist on kaheaastase taimega, kasvatatakse meil teda üheaastase suvelillena.

Õitsema hakkab kirju salvei alates suve keskpaigast, kuid õied, mis asetsevad kõrglehtede kaenlas on pea-aegu märkamatud. Märkamatud pole aga valged, roosad või lillad ning võrdlemisi suured marmorjad kõrglehed, mis pea 50 cm kõrgust püstise kasvuga taime kaunistavad.

Kirju salvei taimed võib ette kasvatada, külvates seemned aprillis. Kuid võib maikuus (ka sügisel, septembris) otse kasvukohale külvata. Kui tingimused on soodsad, annab isekülvi, nii, et tuleval aastal järelkasvu pärast pole vaja muretseda. Noori taimi võib harunemise soodustamiseks pintseerida.

Taimele on parim päikseline ja toitaineterikka mullaga kasvukoht. Kuid kirju salvei lepib ka veidi viletsamate kasvutingimustega. Vaid liiga tiheda taimede seisu ja lahja mulla korral jäävad värvikad kõrglehed väheldaseks. Väetamine kompleksväetisega ja regulaarne kastmine (eriti põuaperioodidel) tagab lopsakama taimekasvu.

Kirju salvei on hea lõikelill, mis sobib suurepäraselt suvistesse lillekimpudesse. Kuivseadetes kasutamiseks asetatakse väikesed kimbud varjulisse ja õhurikkasse kohta „pea alaspidi“ kuivama. Kuivanud taimi hoitakse talveni pleekimise vältimiseks suletud karbis või paberkotis.