Punanupp
Punanupp (Sanguisorba) Punanupud on ca 18 liigiga risoomsete püsikute perekond roosõieliste sugukonnas, mis looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötme niitudel. Eestis kasvavad looduses ürt-punanupp (S. officinalis) Loode-Eestis ja harilik mustnupp (S. minor). Mustnupp on looduses haruldane, kuid aedades kasvatatakse teda enamasti salatitaimena., harvem ilutaimena.
Punanuppude lehed on paaritusulgjad saagja servaga ja paljude lehekestega. Väikesed, ainult tupplehtedest koosnevad õied paiknevad ümarates kuni ovaalsetes nuttides või tähkades õisikuvarte tippudes. Kasvuks eelistavad toitaineterikast niiskemat, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Harilik mustnupp kasvab neist kõige kuivemas pinnases ja lisaks eelistab ta lubjarikast mulda. Paljundatakse seemnetega ja puhmiku jagamise teel.
Kõige tuntum ilutaim neist on ürt-punanupp (S. officinalis), mida varem kasvatati ka ravimtaimena. Ürt-punanupu puhmik võib kasvada 60 cm kuni 120 cm kõrguseks ja puhmiku läbimõõt võib ulatuda 60 cm. Taime juurmised lehed on kuni 50 cm pikad ja koosnevad kuni 25-st elliptilisest lehekesest. Õisikuvarred on püstised, hargnenud ja neile kinnitunud lehed on väiksemad juurmistest lehtedest. Õitseb juulis-augustis tumepunaste kuni punakaspruunide ainult tupplehtedest koosnevate õitega, mis on koondunud 1-3 cm pikkustesse kerajatesse kuni ovaalsetesse õisikutesse. Ahtalehine punanupp (S.tenuifolia) erineb eelmisest eelkõige oma läikivate, tumeroheliste kitsaste hambulisservaliste sulglehekeste poolest. Samuti on taim kõrgem: 80-150 cm. Õitseb pikemalt, alates mai lõpust augustini kuni 7 cm pikkuste enamasti longus tähkjate õisikutega, mis koosnevad valgetest kuni punastest väikestest õitest. Kanada punanupp (S. canadensis) kasvab eelnevatest veel kõrgemaks – 150-180cm. Oma välimuselt meenutab ürt-punanuppu, ainult õied on valged ja tähkjad õisikud on kuni 20 cm pikad. Õitseb juuli lõpust septembrini. Harilik mustnupp (S. minor, syn. Poterium sanguisorba) on madal, kuni 60 cm kõrguseks kasvav puhmik. Teistest on eristatav väikeste lehtede ja ka väikeste kerajate roheliste õisikute poolest.