Liatris

Liatris (Liatris) on mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, kokku u 40 liiki, mis kõik on üksteisega üsna sarnased. Looduslikult on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas niisketel niitudel. Muguljalt paksenenud risoomiga. Lehed on kitsad nagu kõrrelistel. Korvõisikud on tähkjalt varre tipus. Õied hakkavad avanema õisiku tipust, mitte aga alt, nagu tavaliselt. Liatris on keskmise elueaga püsik, mis talvitub Eesti oludes hästi. Soovitav jagada ja ümber istutada 6…8 aasta järel, kui õitsemine väheneb; rammusa pinnasega kasvukohale ka varem, kui puhmad on muutunud väga tihedaks ja suureks. Istutamisel on sobiv vahekaugus 30…40 cm. Parim istutusaeg on maikuu. Eelistab päikeselist kuivema kuni parasniiske, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta. On tundlik liigniiskuse suhtes talvel. Sobib kasvatamiseks suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras või vabakujulises lillerühmas. Suurepärane lõikelill, mis sobib hästi lilleseadetesse või üksikult vaasililleks.

Tähkjas liatris (L. spicata) on kõige populaarsem liatriseliik. Leidub looduslikult üle Ida-Ameerika. Kasvukõrgus võib ulatuda üle meetri. Lehed kitsad lineaalsed. Õied violetsed. Levinud on ka valgeõieline Liatris spicata alba. Naabriteks sobivad talle vaak, kuningakepid, hõbelehed, siilkübarad, härjasilm, madalad kõrrelised, pööris-kipslill ja kukeharjad. Kasvatatakse ka ajatamiseks. Levinum sort on ’Kobold’ – 40..50 cm kõrgune sinakaslillade õitega.

Kilekas liatris (L. scariosa) on kompaktne laiemate ja rohkemate lehtedega, kui teistel liikidel. Lehed on kuni 5 cm laiad. Pikal õisikuvarrel tihedalt suured violetsed õisikutupsud juulis-augustis. Kasvukõrgus 80…90 cm. Sort ‘Alba’ on valgeõieline.