Brunnera

Otsi liike

Otsi
Generic filters

Filtreeri tähestiku järgi

Brunnera

Brunnera (Brunnera) kolme liigiga risoomtaimede perekond karelehelite (Boraginaceae) sugukonnast, mis looduses kasvavad Ida-Euroopa ja Loode-Aasia metsa-aladel. Taimeperekond on nime saanud kuulsa Šveitsi botaaniku Samuel Brunnera (1790-1844) järgi. Brunnerad on poolkõrged mitmeaastased rohttaimed suurte karvaste enamasti südajate lehtede ning väikeste, tavaliselt siniste, harvem valgete õitega, mis paiknevad hõredais õisikuis nagu lõosilmadel. Eelistab kasvamiseks huumusrikast niiskemat pinnast ja päikeselist kuni varjulist kasvukohta. Suurepärane lehtdekoratiivne pinnakattetaim suurte puude alla, sest talub hästi varjulist kasvukohta, variegata vormide lehtede eri värvid on erksamad siiski päikeselisel kasvukohal. Taime kõrgus olenevalt sordist on 30…50 cm. Õisik paikneb laiuvate, harilikult südamekujuliste lehtede kohal. Õitseb suve esimesel poolel. Juurepuhmas kasvab aasta-aastalt aeglaselt suuremaks, kuid taim levib hästi ka isekülvi teel.

Paljundada saab juuretükikeste abil, kevadel varrepistikutega, samuti seemnete abil. Seemned külvatakse septembris-oktoobris avamaale ja taimed tärkavad kevadel. Taimede püsivale kasvukohale istutamisel on soovitav arvestada taimedevaheliseks kauguseks 30 cm. Noored taimed hakkavad õitsema teisel kasvuaastal. Soodsate kasvutingimuste korral võib naturaliseeruda. Eesti oludes talvekindel püsik ega vaja heas kasvukohas ilmtingimata talvekatet. Lisaks suurte puudealuse haljastamiseks sobib see vähenõudlik taim ka kiviktaimlasse või veekogude äärde koos kullerkuppude, kitsekakarde ja hanerohtudega.

Suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla, syn. Anchusa myosotidiflora) ja temast aretatud sordid on ka Eesti aianduses tuntud ning haljastuses kasutamist leidnud. Põhiliik kasvab looduslikult Ida-Euroopa parasvöötmes. Tema südaja kujuga lehed on sageli kuni 15 cm pikad ja isegi kuni 20 cm läbimõõdus laiemalt kohalt. Pehmesinised meelespead meenutavad õied paiknevad hõredates kobarates 20…50 cm kõrgustel õisikuvartel. Sortidest levinuimad on: ’Hadspen Cream’ – väga dekoratiivsed erkrohelised lehed valkjate ebakorrapäraste servadega, õied säravsinised, paiknevad umbes 50 cm kõrgustel vartel hõredates kobarates, sobib ka konteinerites ja anumates kasvatamiseks, lehed värvuvad paremini hajutatud päikesevalguses; ’Jack Frost’ – eelnimetatust madalama kasvuga ja talub paremini otsest päikesevalgust, lehed on kaetud hõbeja puistega, mis jätab mulje, et tegemist oleks justkui härmatisega, väga ilus sort, on leidnud ka haljastajate tähelepanu; ’Mr. Morse’ – puhasvalgete, hõredais timpistes kobarais paiknevate õitega ja hõbeja lehestikuga sort, varajase õitsemisega hea haljastustaim, sobib hästi pinnakatteks, õisikuvarred jäävad 25…30cm piiresse; ’Variegata’ – paistab silma rikkaliku õitsemise poolest, lisaväärtuseks on kena rohelise-valgekirju lehestik, õievärvus helesinine, õisikuvarred kuni 35 cm kõrgused.