Ubapõõsas

Ubapõõsas (Chamaecytisus) perekonda kuuluvad kolmetiste vahelduvate liitlehtedega madalad põõsad. Õied valged, kollased kuni punased, 1-2 kaupa lehtede kaenlais või kännasjates õisikutes. Perekonnas ca 35 liiki, millised levinud Vahemeremaade ümbruses. Üsna külmahellad liigid.

Madal ubapõõsas (C. ratisbonensis) on kuni 1 m kõrgune kaarjalt tõusvate okstega madal põõsas kasvab looduslikult Lääne-Euroopa kaguosas. Pikkade siidkarvadega võrsed. Lehed kolmetised. Lehekesed 1-2,5 cm pikad, elliptilised, nõelja tipuga, pealt paljad, alt hajusalt karvased. Õied kollased, puri punakaspruuni varjundiga, puhkevad mais-juunis. Kaunad kuni 3 cm pikad, karvased. Haljastuses kasutatakse kuivadel päikesepaistelistel kasvukohtadel, kiviktaimlates jne.

Nutt-ubapõõsas (C. supinus) on kuni 1 m kõrgune püstiste viltjaskarvaste võrsetega põõsas omab laia areaali, kasvades Kesk- ja Lõuna-Euroopast Kaukasuseni, metsaservades ja alusmetsarindes. Lehekesed elliptilised, kuni 2,5 cm pikad, pealt harvade karvadega, alt tihedalt karvased. Õied kollased, puri pruunide laikudega, võrsete tippudes peajates õisikutes, õitseb juulis, augustis. Külmakindlam teistest liikidest. Kasutamine haljastuses sama teiste liikidega.

Punane ubapõõsas (C. purpureus) on väike madal kuni 0,5 m kõrgune rohkesti hargnev põõsas pärineb Alpide lõunaosast, kasvades kuni 1500 m kõrgusel mäenõlvadel. Kolmetised lehed on elliptiliste kuni 1,5 cm pikkade lehekestega, lehekesed paljad. Õied 1-3 kaupa, eelmise aasta võrsetel lehtede kaenaldes, lillakaspunased, õitseb juunis. Väärib enam kasutamist haljastuses, eriti just madala kasvu tõttu.