Liigikirjeldused

Nõiapuu

Nõiapuu (Hamamelis)

Nõiapuu (Hamamelis)

23. aprill 2013 05:00

Urmas Laansoo, Tallinna botaanikaaed

Nõiapuu (Hamamelis) perekonnas on nelja liiki heitlehiseid põõsaid ja väikeseid puid nõiapuuliste (Hamamelidaceae) sugukonnas. Looduses võib nõiapuu kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, aiataimena on ta tihe, 2,5–4 meetri kõrgune püstakate okstega põõsas.

Ameerikast pärit nõiapuu liigid õitsevad enamasti hilissügisel – oktoobris, novembris ja detsembris. Jaapani nõiapuu (Hamamelis japonica), Hiinast pärit pehme nõiapuu (Hamamelis mollis) ja USA-st pärit kevadise nõiapuu (Hamamelis vernalis) õied avanevad kevadel enne lehtede puhkemist. Nõiapuude lõhnavad õied on hele- või tumekollased, vahel punase õieneeluga.

Söödavate seemnetega. Nõiapuu nimetus tuleneb sellest, et teda on seostatud nõidade ja taimemaagiaga. Veider on ka nõiapuu talvine õitsemine ja küpsest viljast seemnete eemalepaiskumine. Usuti, et nõiapuu kaitseb inimest nõidade pahategude eest. Õitsemisest seemnete küpsemiseni kulub taimel kuni kaheksa kuud. Viljades küpsevad õlirikkad seemned on söödavad – varem on taime ka nõiapähklipuuks kutsutud.

Aedades kasvatatakse sagedamini hübriidset värd-nõiapuud (H. x intermedia), kes on saadud jaapani ja pehme nõiapuu ristamisel. Taime seeme idaneb kuni kaks aastat ja see tuleks külvata sügisel. Nõiapuu sorte paljundatakse peamiselt pookimise teel ja pistikutega.

Noores eas on nõiapuu aeglasekasvuline, hiljem aga kasvukiirus suureneb. Nõiapuud on dekoratiivsed õitsemise ja sügisel lehtede langemise ajal, mil nende sügislehestik on pruunikaskollane, punane või oranž. Nõiapuu on vähenõudlik aiataim. Siiski peaks vältima külmadele põhjatuuletele avatud kasvukohta ja liivaseid kiiresti kuivavaid muldasid. Taim sobib hästi kas kivimüüri äärde, okaspuu heki lähedusse või üksiktaimena murusse. Alalist kasvukohta valige nõiapuule hoolega, sest hilisemat juurte häirimist ja ümberistutamist talub ta halvasti.

Enne talvekülmade tulekut on hea puu ümbrust multšida kohevate lehtede, neutraliseeritud turba või kompostmullaga. Noor istik on esimestel kasvuaastatel talveõrnem, hiljem talvekindlus suureneb ja vanemas eas nõiapuu enamasti talvekatet ei vaja. Karmimatel talvedel võivad viimase aasta võrsetipud talvekahjustusi saada, kuid enamasti taim taastub suve jooksul. Eestis edenevad paremini sügisel õitsevad virgiinia nõiapuu ja suurelehine nõiapuu ning kevadel õitsvad jaapani nõiapuu ja värd-nõiapuu.

« Tagasi