Vürtspõõsas

 

Vürtspõõsas (Calycanthus floridus) täpsemini õiekas vürtspõõsas on tihedavõraline ja ümara kasvukujuga heitlehine ilupõõsas, mis looduslikult on pärit USA kaguosast. Vürtspõõsas on hinnatud oma ebatavaliste õite ja meeldiva lõhna poolest, mis meenutab maasikate, ananassi ja banaani segu. Lõhn tuleb kõige paremini esile siis, kui noppida väike oksake põõsa küljest ja küünega kratsida või vigastada piisavalt selle koort.

Peamised omadused

• Välimus: Kasvab tavaliselt 1,8–3 meetri kõrguseks ja laiuseks. Vürtspõõsal on läikivad tumerohelised lehed, mis omandavad sügisel kuldkollase sügisvärvuse.
• Õied: Tumepunased kuni pruunikas-pronksjad õied ilmuvad hiliskevadel (mais) ja võivad ebakorrapäraselt õitseda läbi suve. Õied koosnevad arvukatest labakujulistest kroonlehtedest.
• Lõhn: Nii õied kui ka purustatud lehed ja koor on tugevalt aromaatsed. Lõhna tugevus võib taimeti varieeruda, mistõttu on soovitatav osta taim õitsemise ajal.
• Viljad: Sügisel valmivad urnikujulised pruunid seemnikud, mis püsivad põõsal pea terve talve.

Kasvutingimused ja hooldus

• Valgus: Talub nii täispäikest kui ka poolvarju, samas eelistab soojemates piirkondades mõningast kaitset keskpäevase päikese eest. Varjus kasvavad taimed on tavaliselt hõredamad ja pikemad, pisut veninud.
• Muld: Eelistab viljakat, niisket ja hästi vett läbilaskvat mulda, kuid kohandub hästi ka savise pinnasega.
• Vastupidavus: Sobib kasvatamiseks USDA tsoonides 4–9, mis teeb Eesti oludes kasvatamise lihtsaks.
• Hooldus: Väga vähest hooldust vajav taim, kellel leidub looduses vähe kahjustajaid. Vürtspõõsas on ulukitele ebameeldiv.
• Kasutamine haljastuses
• Taim sobib suurepäraselt piireteks, looduslähedastesse aedadesse või aktsenttaimeks käiguteede ja terrasside lähedusse, kus selle lõhna saab nautida. Vürtspõõsa aromaatset koort on ajalooliselt kasutatud ka kaneeli asendajana.

Oluline! Taime seemned sisaldavad alkaloidi kalykantiini, mis on toimelt sarnane strühniinile ja on mürgine nii inimestele kui ka kariloomadele.

 Tuntumad sordid

Aedades eelistatakse sageli aretatud sorte, kuna neil on stabiilsem lõhn ja dekoratiivsem välimus kui looduslikel vormidel.

• ‘Michael Lindsey’: Seda peetakse sageli parimaks punaseõieliseks sordiks.
  • Õied: Sügavpunased kuni pruunikad ja erakordselt tugeva vürtsika lõhnaga.
  • Lehestik: Lehed on tumerohelised, läikivamad ja tihedamad kui liigil endal. Sügisel värvuvad need kauniks kuldkollaseks.
  • Kasv: Kompaktne ja ümara kasvukujuga ilupõõsas, ulatudes tavaliselt 1,8–3 meetri kõrguseni.
• ‘Athens’: Eriline sort oma ebatavalise õievärvi poolest.
  • Õied: Mahedad kollakas-rohelised või kreemjad õied, mis on samuti väga meeldivalt lõhnavad.
  • Kasvukoht: Eelistab poolvarju, kus tema läikiv roheline lehestik püsib kõige kaunina. Kasvab umbes 1,8–2,7 meetri kõrguseks.
• ‘Burgundy Spice’: Paistab silma oma tumepunase (burgundia) lehestiku poolest, mis püsib sellisena läbi suve, pakkudes aias meeldivat värvikontrasti.

Paljundamine

Vürtspõõsast on võimalik paljundada mitmel viisil, kuid sordiomaduste säilitamiseks on parimad vegetatiivsed meetodid.

1. Juurevõsudega (kõige lihtsam): Põõsas tekitab loomulikul viisil juurevõsusid. Kevadel või varasuvel võib need koos väheldase mullapalliga emataimest eraldada ja kohe uude kohta ümber istutada.
2. Pistikutega: Kasutatakse suviseid poolpuitunud pistikuid (juunis). Edukuse suurendamiseks soovitatakse kasutada juurutushormooni ja hoida pistikuid niiskes keskkonnas, näiteks kilekatte all
3. Võrsikute tegemine: Painuta kevadel üks alumine oks maha, tee selle alumisele küljele väike sisselõige ja kinnita see mulda. Järgmisel aastal, kui oks on juurdunud, saab selle emataimest eraldada.
4. Seemnetega: Seemneid võib külvata sügisel kohe pärast valmimist. Tuleb aga arvestada, et seemikud ei pruugi sarnaneda emataimega ning nende õite lõhn ja värv võivad oluliselt varieeruda.

 Soovitused istutuskoha valikuks

Eesti kliimas vajab vürtspõõsas veidi tähelepanelikumat paigutust kui oma kodumaal:

• Tuulekaitse: See on kriitilise tähtsusega. Vali koht, mis on kaitstud põhjatuulte eest (nt maja lõunakülg või tihedama heki varjus), kuna taim ei talu tuuletõmmet.
• Valgus: Eestis eelistab ta päikeselist kuni kergelt poolvarjulist Päikesepaistelises kohas on õitsemine rikkalikum ja sügisvärv kirkam, kuid muld peab püsima piisavalt niiske.
• Muld: Vajab viljakat ja parasniisket Kuiv ja lahja liivmuld talle ei sobi; eelistatud on huumusrikas aiamuld.
• Talvine kaitse: Noored taimed on soovitatav esimestel talvedel katta (nt kuuseokste või kanga abil), kuni nad on korralikult juurdunud ja puitunud.

Hooldusnõuanded

• Lõikamine: Põõsas ei vaja regulaarset lõikamist. Kui soovid kuju korrigeerida või vanu oksi eemaldada, tee seda kohe pärast õitsemist, kuna taim õitseb eelmise aasta võrsetel.
• Väetamine: Kevadel võib lisada komposti või kompleksväetist, et soodustada lopsakat kasvu ja rikkalikku õitsemist.