Liigikirjeldused

Kuldvihm

Kuldvihm (Laburnum)

- perekonda kuuluvad heitlehised puud ja põõsad vahelduvate kolmetiste liitlehtedega, Õied on koondunud pikkadesse rippuvatesse või püstistesse kobaratesse, kollased, üksik õis kuni 3 cm pikk. Viljad kuni 10 cm pikad kaunad, mürgised! Kuldvihmad kuuluvad ühtede suuremate dekoratiivsete õitsvate põõsaste hulka haljastuses. Perekonnas 3 (4) liiki, kasvavad Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Edeneb paremini ühtlase aastase sademetehulgaga piirkondades. Eelistab mõõduka viljakusega vett hästi läbilaskva pinnasega päikeselist kasvukohta, mis võiks olla varjatud külmade talvetuulte eest. Võra kärpimisega tuleks olla tagasihoidlik, piirduda vaid konkurentokste mõningase piiramisega. Seemnete idanevus paraneb, kui neid enne külvamist 24 tundi toasoojas vees leotada.

Harilik kuldvihm (L. anagyroides) on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid: 'Aureum' - lehestik kollakasroheline; 'Pendulum' - võra rippoksaline.

Alpi kuldvihm (L. alpinum) on eelmisest madalamakasvulisem, peente kollakasroheliste paljaste võrsetega aeglasekasvuline põõsas, pärit Alpidest, kasvades mäenõlvadel ja üksikpõõsastena mägimetsades. Lehed kolmetised, lehekesed piklikelliptilised, terava tipuga, serv ripsmeline. Õied helekollased, õisikud kuni 30 cm pikad, rippuvad, õied puhkevad kesksuvel. Viljadeks on paljad kaunad. Haljastuses kasutamine nagu eelmisel liigil. Sort ’Pyramidale’ on püstiste okstega põõsas.

Värd kuldvihm (L. x watereri) võib küündida kõrgusse oma looduslikul kasvukohal kuni 8 meetrit. Meil jääb siiski madalamaks. Sarnaneb alpi kuldvihmale, kuid tema lehed ja pungad on märksa tihedamalt kaetud karvakestega. Tuntuim sort on pikkade rippuvate kuldkollaste õisikutega ’Vossi’, mis on eellastest laiuvama kasvukujuga ja pikemate õisikutega, isegi kuni 60 cm.

« Tagasi