Liigikirjeldused

Põisenelas

Põisenelas (Physocarpus)

3-5 hõlmaliste lihtlehtedega kuni 3 m kõrgused põõsad. Õied tavaliselt võrsete tippudes kännasjates õisikutes, kahesugulised, valged kuni roosakad. Vili kogukukkurvili. Paljundatakse nii vegetatiivselt kui seemnetega. Kasutatakse hekitaimedena või üksikpõõsastena haljastuses. Põõsad taluvad kärpimist. Ei talu püsivat liigniiskust. Perekonnas on ca 10 liiki, Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast. Eestis on kasvatatud 6 liiki.

Lodjapuulehine-põisenelas (P. opulifolius) on kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Võrsed noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed 5…..12 cm pikad, 5 (3) hõlmalised, ümarmunajad, südaja alusega, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, ülakülg tumeroheline paljas, alakülg heledam, roodudelt karvane. Õied valged, punaka varjundiga, tipmistes kännastes. Õitseb juunis. Kukkurvili paljas. Kasutatakse haljastuses kõrgema hekitaimena või vabakujuliste gruppidena, praegu mitte eriti sagedast kasutamist leidnud. Külmakindel, tugev põõsas, vähenõudlik. Sordid: 'Luteus' - sarnaneb põhiliigiga, lehed puhkedes erekollased, hiljem rohekad; 'Diabolo' - puhkedes punaste lehtedega, hiljem lehed rohekamad, õied kreemikad; 'Darts Gold' - eriti kollaste lehtedega; 'Nanus' - ümar, madal vorm, väikeste peaaegu hõlmadeta lehtedega.

Meil kasvatatakse veel amuuri põisenelast (P. amurensis), milline kasvab kuni 3 m kõrguse põõsana Kaug-Idas ja peajat põisenelast (P. capitatus), milline on pärit kuni 2 m kõrguse põõsana Põhja-Ameerika lääneosast.

« Tagasi