Liigikirjeldused

Kalmia

Kalmia (Kalmia)

perekonnas igihaljad harva suvehaljad vahelduvate, vastakute või männasjate terveservaliste rootsuliste lihtlehtedega põõsad kuni madalamad puud. Õied lõhnata, tipmistes või lehekaenaldes asuvates sarikjates kuni kännasjates õisikutes, tupplehed väikesed, kroon vaagnakujuline kuni laikellukjas, roosa kuni punane, kroonlehtedel pesad 10 tolmuka jaoks. Tolmukaid 10, milliste tolmukapead kinnituvad enne tolmlemist kroonlehtedes asuvatesse pesadesse. Kui õied on avanenud ja putukad puudutavad tolmukaid, vabanevad tolmukapead pesadest, tolmukaniidid ajavad end sirgu ja õietolm pudeneb välja. Sigimik viiepesaline, viljaks rohkeseemneline kupar. Perekonda kuulub 8 liiki Põhja-Ameerika idaosast ja Kariibi mere saartelt (Kuuba). Kirjanduse andmetel on teada laialehise kalmia hübridiseerumisest Williamsi r. (R. williamsianum). Liigid väga dekoratiivsed tänu õierohkele ja pikale õitsemisele, samuti tänu värvikatele õiepungadele. Haljastuses kasutatakse taimi ja laialdaselt nende sorte nii nende kodumaal kui Euroopas. Vajavad kasvuks huumusrikast, pigem niisket kui kuiva happelist pinnast ja poolvarju. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega, samuti võrsikutega. Ameerikas on viimasel ajal aretatud hulgaliselt uusi sorte.

Ahtalehine kalmia (K. angustifolia) kasvab kuni 1 m kõrguse igihalja püstise põõsana, kodumaal Põhja-Ameerika idaosas kasvab niiskemate metsade alusrindes, moodustades kohati tihedaid tihnikuid. Võrsed hallikasrohelised, noorelt peenekarvased, kuid varsti paljad. Lehed enamasti 3-kaupa männastes või paariti; piklikud kuni lantsetjad, 2…6 x 0,5…2 cm, tömbi- kuni teravatipulised, pealt rohelised, alt heledamad, paljad, lühirootsulised. Õied lehtede kaenaldes paljuõielistes õisikutes, õisikuraod lühikarvased, kuni 1 cm läbimõõdus, purpurjad, puhkevad suve esimesel poolel. Viljadeks on hõredate roostepruunide karvadega kuprad, mis valmivad septembris. Liik on külmakindel ja igati kasutamist vääriv haljastuses, kuid kahjuks meil veel tagasihoidlikult tuntud. Taime lehed on mürgised kariloomadele, eriti vasikatele ja lammastele. var. ovata -  lehed munajad kuni elliptilised. Sordid: ’Candida’ – valgete õitega; ’Nana’ – vaid 30…40 cm kõrgune kääbussort; ’Rosea’ – roosakaspunaste õitega; ’Rubra’ – tuntumaid sorte, õied tumepurpurjad, lehed põhiliigist laiemad.

Laialehine kalmia (K. latifolia) suurem kuni 5…6 m kõrgune põõsas või kuni 12 m kõrgune madalam puu kasvab Euroopas tavaliselt 2…3 m kõrguseks, pärinedes samuti Põhja-Ameerika idaosast, põhiliselt Apalatši mäestikust ja selle kaugemast ümbrusest, kasvades alusrinde põõsana niiskemates puistutes ja moodustades tihti läbipääsmatuid tihnikuid. Võrsed jäigad, oliivpruunid, paljad. Lehed elliptilised, kuni elliptilis-lantsetjad, 5…10 x 1…4 cm, lühidalt teritunud tipuga, kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, paljad, leheroots 1…2 cm pikk. Õied suurtes tipmistes näärmekarvastes kännasjates õisikutes, kroon laikellukjas, kuni 2,5 cm läbimõõdus, roosa kuni valge, õiepungad tumeroosad, puhkevad mais-juunis. Viljadeks on kuni 0,7 cm läbimõõduga kuprad, Valmivad suve lõpul ja sügisel. Liik on haljastuses laialt kasutusel, eriti tema rohked sordid. Ka Ameerikas üks lemmiktaimi soolopõõsana koduaias, grupiti haljasalal või pargiteed ääristamas. Põõsad on nimetatud Connecticut’i ja Pennsylvania osariigi taimedeks. var. laevipes – õisikud ja õisikuraod paljad; Sordid: ’Alba’ – õied valged; ’Bettina’ – õied kellukjad-kupjad, koondunud kuni 100 kaupa tihedatesse õisikutesse; ’Carousel’- õied valged, kirjatud punakate triipudega; ’Clementine Churchill’ – õied üle 2 cm läbimõõdus, väljast lillakaspunased, seest tumepunased; ’Elf’- roosaõieline kääbussort; ’Fuscata’ – õied valged, õieneel tume-purpurpruuni ribaga; ’Kaleidoscope’ – õiepungad sügav-purpurpunased, õied seestpoolt tumepunase kuni peaaegu mustjaspunase laia ribaga, neel valge, õiekrooni serv valge millel punakad täpid; lehestik puhkedes punakas;   ’Myrtifolia’ – tihe, madal sort, lehed tumerohelised, 2…5 cm pikad; ’Ostbo Red’ – 1…1,5 m kõrgune aeglasekasvuline laiuvavõraline põõsas, õied tipmistes kännasjates õisikutes, tumeroosad, õiekroon servast mõne millimeetri laiuse valge ribaga, õiepungad kirsipunased; on üks ilusamaid punaseõielisi sorte, peaks julgelt kasutama haljastuses; ’Pinwheel’ – õiepungad õrnroosad, õied laialt avatud, sees laia pruunikaspunase laia väädiga, keskosa valge, õie serv valge kuni valkjasroosa, pruunikaspunaste punktidega; ’Polypetala’ – õiekroon sügavalt 5 osaline; ’Rosea’ – õied ühevärviliselt roosad; ’Rubra’ – õied sügavalt karmiinpunased; ’Richard Jaynes’ – pungad tume-sarlakpunased, puhkedes roosad, hiljem tumedamad; ’Sheffield Park’ – õied väga suured, sügavroosad.

« Tagasi