Liigikirjeldused

Hanevits

Hanevits (Chamaedaphne)

perekonnanimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chamae = maa peal, madalal ja daphne = loorber. Perekonnas vaid üks tsirkumpolaarse levikuga põhjapoolkera metsavööndis kasvav igihaljas mükotroofne kääbuspõõsas. Hanevits (C. calyculata) [kalükuláta] on madal, 10…..80 cm kõrgune kääbuspõõsas on peitunud vartega enamasti samblasse, levides pikkamisi edasi. Eestis on oma areaali läänepiiril, esinedes rohkem maa kesk- ja idaosa soodes ja rabaservades ning puududes Lääne-Eestis ja saartel. Üldareaal Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa turvasmuldadel. Noored võrsed, lehed ja õietuped kaetud väikeste, ümarate roostekarva soomustega, noored võrsed lisaks kaetud ka tihedalt karvadega. Lehed kaheaastased, elliptilised, munajad või munajassüstjad, 1…4 x 0,5…2 cm, tömbi kuni teravatipulised, leheserv tipuosas pisut saagjas ja alla käändunud, nahkjad, pealt tumerohelised, alt roostepruunide soomuskarvadega. Õied asuvad võrsete tipuosas, kellukjad, väikesed, valged, tagasikäändunud tipmetega, puhkevad kevadel. Sügiseti võib õitseda teistkordselt. Viljadeks on lamekerajad kuprad, 4…5 mm laiad, sisaldavad palju pruune väikseid seemneid, valmivad oktoobriks. Kasvab vaid rabades ja siirdesoodes, tavaliselt rabamännikutes. Paljuneb pea eranditult vegetatiivselt. On nõrgalt mürgine. Meeldib kasvada mändide või suuremate põõsaste varjus kuid tunneb end hästi ka täisvalguses. On üks kevadisi varajasi õitsejaid. Haljastuslikku tähtsust ei oma, kuigi turbaaedades saab kasutada edukalt.

Põhiliigil on mitmeid teisendeid; var. angustifolia (’Angustifolia’) – lehed kitsaselliptilised, lainelise servaga; var. latifolia – teisend põhiliigist suurema kasvuga, lehed pikemad ja laiemad, alakäändunud servadega; var. nana (’Nana’) – madal, kuni 30 cm kõrgune põõsake, kitsamate lehtede ja rõhtsate tihedate okstega.

« Tagasi