Liigikirjeldused

Spinat

Spinat (Spinacia)

on ühe või mitmeaastaste rohttaimede perekond maltsaliste (Chenopodiaceae) sugukonnast. 3 liiki kasvab Väike- ja Sise-Aasias, Iraanis ja Taga-Kaukaasias. Kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades kasvatatakse üheaastase köögiviljataimena aedspinatit (S. oleracea) . Kolmnurksed või piklikmunajad terveservalised lehed moodustavad kodariku. Emastaimed on leherohkemad ja köögiviljana isastaimedest väärtuslikumad (on aretatud ka ühekojalisi sorte). Aedspinat on lühikese kasvuajaga pikapäevataim, sobivaim kasvutemperatuur on 15°C, tõusmed taluvad külma kuni –6°C. Paljundatakse seemnetega, 1000 seemne mass on 8-11 g ja seemnete idanevus säilib 3-4 aastat. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele ridadesse, millede vahe on 20-25 cm ja hiljem harvendatakse taimed vahedele 5-10 cm. Vajab parasniisket raskepoolset mulda, tärkamisest koristamise alguseni kulub johtuvalt sordist 20-40 päeva. Eestis kasvatatakse teda peamiselt varakevadel ja sügisel, keskmine saak on 1,2-1,8 kg/m2. Toiduks tarvitatakse noori lehti ja lehevarsi peamiselt keedetult (supina, püreena) või hautatult, kuid ka mahlana ja pulbrina ning toorelt salatina. Spinatis on rohkesti vitamiine ja mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, kaltsiumi, rauda ja joodi). Ta sisaldab ka rohkesti oblikhapet, seepärast pole soovitatav süüa spinatit liiga palju korraga. Suvekuudel kasvatatakse spinat-ruutlehikut (Tetragonia expansa), mis kuulub kivileheliste (Aizoaceae) sugukonda. Pärineb Austraalia, Uus-Meremaa ja Polüneesia niiske kliimaga rannikualadelt. Ta on poollamava, rohkesti kõrvalharusid moodustava, kuni 1 m pikkuse varrega üheaastane rohttaim. Lehed on rombjad ja väga lihavad, õied asuvad lehekaenlas. Ruutlehik vajab viljakat soojapõhjalist mulda, koduaiast võib teda kasvatada kompostihunnikul. Külvist esimese saagini kulub 75- 105 päeva, sellepärast kasvatatakse Eestis teda harilikult istikutest. Saaki koristatakse kord nädalas kuni hilissügiseni. Ta on kolm korda aedspinatist saagikam, kuid vähem maitsev. Toiduks tarvitatakse lehti ja 10-15cm pikkusi noori varsi.

« Tagasi