Valdsteinia (Waldsteinia) on 6 liigiga rohtsete risoom- ja puhmiktaimede perekond roosõieliste (Sosaceae) sugukonnas, kes looduslikult kasvavad põhja parasvöötme metsaaladel. Aedades kasvatatakse neist kahte liiki. Siberi valdsteinia (W. ternata) on pooligihaljas risoomide ja võsunditega leviv mitmeaastane pinnakattetaim. Lehed meenutavad maasikalehti olles kolmehõlmased sõrmjad kuni 6 cm laiused saagjate servadega lihtlehed. Mais kasvavad nende vahelt püstised, ca 20 cm kõrgused õrnad õisikuvarred, mille tippudes paiknevad 1,5-2 cm läbimõõduga kuldkollastest kausjatest õitest koosnevad pöörisõisikud. Mõõljas valdsteinia (W. geoides) erineb eelmisest veidi kõrgema kasvu, kuni 35 cm, suuremate 3-5 sõrmiste ja hambulise servaga lehtede poolest. Samuti puuduvad tal võsundid, mistõttu ei levi nii kiiresti kui siberi valdsteinia,. Valdsteiniad on väga vähenõudlikud taimed, kasvades igal pinnasel ja kasvukohas, kuid täispäikeses võivad saada kevadpäikese kõrvetusi, mistõttu sellisel kasvukohal on soovitav kuuseokstega katta. Samas on nad ideaalsed taimed katma probleemseid kohti, kus tüüpiliselt taimed ei taha kasvada, sest kasvavad ka täisvarjus, saavad hakkama väetisteta, isegi jäätmaal ja taluvad suurte puude turvet, seejuures kiiresti paljunedes. Valdsteiniaid paljundatakse jagamisega ka seemnetega, kuid viimast kasutatakse harva.
