Tubakas (Nicotiana) kuulub peamiselt üheaastaste rohttaimede ning väheste põõsaste ja puude perekonda maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast. Taimeperekonda kuulub umbes 66-67 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Taimed on näärmekarvased ja iseloomuliku lõhnaga. Lehed on terved või kergelt lainja servaga, putkjad või kellukjad õied paiknevad tipmises kobaras või pöörises. Vili on rohkesti väikesi seemneid sisaldav kahe poolmega kupar. Mitut liiki sealhulgas lilltubakat (N. alata) kasvatatakse nende meeldivalt lõhnavate ja värvikate õite tõttu aiailutaimena. Õitseb juulist kuni sügiseste öökülmadeni. Tehnilise kultuurina viljeldakse kõikjal kuni 61° pl 6-7 värdliigi, enamasti vääris- ehk virgiinia ehk türgi tubaka (N. tabacum) ja mahorka- ehk vene tubaka (N. rustica) sorte. Tubaka kuivad lehed sisaldavad rohkesti tugevatoimelist mürki alkaloid nikotiini, orgaanilisi happeid (seal hulgas palju sidrunhapet), eeterlikke õlisid ja palju muud. Mõlemad tubakad on üheaastased valgusnõudlikud taimed, sobivaim kasvutemperatuur on 20-27°C. Tubakasaak on keskmiselt 15-30 ts kuivi lehti 1 hektarilt. Tubakalehed kogutakse, kuivatatakse ja töödeldakse. Vääristubakast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi sigareid, sigarette ja paberosse, mahorkatubakast paberossi-, piibu-, närimis- ja nuusktubakat ning sidrunhapet, nikotiinhapet ja insektitsiide. Seemned sisaldavad 30-40% õli, seda kasutatakse peamiselt laki-, värvi- ja seebitööstuses. Tubakalehtede leotist tarvitatakse putukatõrjevahendina. Euroopasse toodi tubakaseemned 16. sajandi esimesel poolel, tubakat kasvatati algul ilu- ja ravitaimena. Lilltubaka seemned võib taimede ettekasvatamiseks külvata veebruaris, märtsis, aprillis, vajutades nad õrnalt niiskesse mulda. Ühes grammis võib olla kuni 8000 seemet. Külv vajab tärkamiseks valgust. Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Temperatuuril 18ºC kestab idanemine 2-3 nädalat. Hiljem seemikud pikeeritakse kasti vahedega 5×5 cm. Kasvukohale saab noored taimed istutada pärast öökülmade ohu möödumist mais juunis vahedega 45-60 cm. Kasvuks vajavad toitaineterikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Lilltubakataimed õitsevad juulist septembrini, nende õied on meeldiva lõhnaga, mis levib õhtuti.
