Tonditupik (Physostegia) perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, kuhu kuulub 12 liiki Põhja-Ameerika niiskete päikeseliste kasvukohtade puhmastaimi. Tonditupik on vähenõudlik ja talvekindel püsilill, mis tänu roomavale risoomile moodustab kiiresti tihedaid puhmaid. Kasvab hästi tavalisel aiamullal nii päikesepaistelisel kui poolvarjulisel kasvukohal, kuid rikkalikuks õitsemiseks eelistab huumusrikast parasniisket kobedat mulda ja päikeselist kasvukohta.
Virgiinia tonditupik (P. virginiana) ja temast aretatud sorte kasvatatakse Eestis üsna laialdaselt. Virgiinia tonditupik (varasemas kirjanduses ka virgiinia füsosteegia) on roomava risoomi ja püstiste sirgete vartega püsik, mille lehed on tumerohelised, pealt läikivad ja hambulissaagja servaga. Õied paiknevad varre tipus neljatahulises tähkjas õisikus. Kujult on õied iminõgese õitega sarnased (huulõieliste sugukond) ja nende värvus varieerub olenevalt sordist valgest tumeroosani. Taim õitseb juulis-augustis, puhma kõrgus ulatub 60…90 cm. Taime sobib paljundada ja ümber istutada on kevadel. Istutamisel on sobiv vahekaugus 40…50 cm. Soovitav on taime jagada iga 4…5 aasta järel, sest muidu muutub puhmas liiga tihedaks ja kaotab oma nägusa välimuse. Kõige lihtsam on paljundada puhma jagamise teel, kuid võib paljundada ka seemnetega. Viimasel juhul hakkab taim õitsema järgmisel aastal. Tänu oma tugevatele püstistele vartele (ei lamandu) sobib nii püsilillepeenrasse kui ka üksikute rühmadena murusse, loodusliku väljanägemisega istutusaladele, maakodude lähedusse ja mujale. On heaks lõikelilleks. Sordid; ’Alba’ – valgete õitega; ’Rose Queen’ – roosad õied; ’Summer Snow’ – valged õied; ’Variegata’ – kirjud lehed; ’Vivid’ – säravpunased õied.
