Tomat (Lycopersicon) on üheaastaste rohttaimede ja mitmeaastaste puitunud varrega poolpõõsaste perekond maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast. 7 liiki kasvab Lõuna-Ameerikas. Varred on püstised, tõusvad või lamav-roomavad, lehed enamasti katkestunult paaritusulgjad, kollased ratasjad õied paiknevad keerisõisikus, vili on kahe- või mitmepesaline lihakas mari. Köögiviljana kasvatatav harilik tomat (L. esculentum) toodi Euroopasse varsti pärast Ameerika avastamist, algul kasvatati teda ilutaimena. Tomatitaim on kattunud liht- ja näärmekarvakestega, viimaste kollakas õlitaoline eritis lõhnab iseloomulikult. Tomati ümmargused, lapikud, piklikud või pirnikujulised siledapinnalised või ribilised viljad on peamiselt punased, harvemini roosad, kollased, oranzhid ning isegi violetsed või valged. Viljad sisaldavad suhkruid 2,5-6,5%, orgaanilisi happeid, mineraalaineid (eriti kaaliumi, rauda ja fosforit), rohkesti C-vitamiini, märkimisväärsel hulgal karotiini, B1-, B2-, B3-, PP-, K ja E-vitamiini. Rohelised viljad, ka lehed ja varred sisaldavad mürgist alkaloidi solaniini, see laguneb keetmisel, hapendamisel ja soolamisel. Tomat on väga valgusenõudlik. Sobivaim kasvutemperatuur on päeval 22-24°C, öösel 16-18°C. Tomat on isetolmleja, ta ei vilju, kui temperatuur on üle 32°C ja alla 13°C. Tomatile sobivad nõrgalt happelised, viljakad, hea veemahutavusega kerge või keskmise lõimisega kobedad mullad. Õitsemisest vilja valmimiseni kulub 45-65 päeva. Olulised tomati kahjustajad on seenhaigused: tomati pruunmädanik, tomati ruugehallitus, tomati varrepõletik, tomati helelaiksus, juuremädanik, kuivlaiksus ja bakterpõletik. Kahjuritest on ohtlikud kasvuhoonekarilane ja mõnel aastal ka öölased.
