Soorohi (Houttuynia)
Poolvägisi aeda tunginud soorohi
Autor: Tapio Vares
Maaleht
- september 2012 10:46
Ma olin Käinas Mareti müügiplatsil seda taime näinud varemgi. Ühest küljest lihtsa nimega soorohi; teisalt väljanägemine pigem nagu mingil troopikast pärit toataimel.
Põhiliik on küll tavaliste roheliste südajate lehtedega, ent too sort ‘Chameleon’ uhkeldas lausa ebanormaalse värvipaletiga: roheliste lehtede servas segiläbi valkjad, kollakad, roosakad ja suisa punased triibud-laigud. Millegipärast jätsin ta aga soetamata. Põhiline argument: no kes see jõuab igasugu aina laienevaid istutusalasid aias rohida, kuskilt peab uute istikute sisse tungimisele piiri panema!
Nüüd, mihklikuul, kirendas seal taas uus ports soorohtu ‘Chameleon’. Jälle takseerisin neid, isegi imetlesin tollele hallile vihmapäevale hästi vastanduvat lehtede värvirõõmu, ent… ei ostnud seegi kord. Kuid paistis, et soorohul olid nüüd omad plaanid. Talle saabus abivägi ühe mu tuttava kaudu. Too ostis sealsamas kaks soorohtu ja kinkis ühe neist mulle, ehkki mul mingit sünnipäeva teps mitte polnud.
“See on totu, kes kinki vastu ei võta!” teatas tuttav otsustavalt. Pomisesin midagi hobusest, kelle suhu ei vaadata ning olingi poolvägisi soorohu omanik. Egas midagi, tuli ta koju viia.
Seal uurisin oma paksust “Botanica” raamatust välja, et soorohi kuulub soorohuliste (Saururaceae) sugukonda ja on oma perekonnas ainus liik (Houttuynia cordata). Tema looduslik levila ulatub Himaalajast Jaapanini. Tegu on maa-aluste risoomidega kiiresti leviva taimega, kelle suvehaljad pealsed ulatuvad kuni jala kõrguseni. Seega suurepärane pinnakattetaim. Kasvukoht võib olla ka päiksepaistel, kuid muld peab alati püsima korralikult niiske. Soorohi saab hakkama suisa madalveeski, ent meie tingimustes talvitumiseks on siiski parem üleujutusest kõrgem koht.
Lõpliku veendumiseni, et olin kogemata kombel ühe õige toreda tegelase saanud, jõudsin soorohule metsaaias sobivat kohta leides. Näh, miks mitte sinna sirmbambusega poolsaare tippu, otse tiigi kaldapervele? Tõsi, puksrohi on juba küll ees ja küllap nad tulevikus segiläbi põimuvad, kuid eks see siis hiljem paista. Praegu näeb nende esialgu selgepiiriline kooslus suurepärane välja: kõrval igihaljas puksrohu vaip, otse veepiiri kohal aga punase-kreemja-rohelise kirju ‘Chameleon’-soorohi.
Jääb vaid üle imestada ja endalt küsida: miks ometi ma nii pikalt tolle taime aeda jõudmise vastu olin? Kõikvõimalistes rohelistes toonides metsaaed ju ilmselgesti vajaski ühte säärast väikest värvipommi.
