Seller (Apium) on rohttaimede perekond sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Kultuurtaimena kasvatatav aedseller (A. graveolens) pärineb Vahemeremaade sooldunud mullaga rannaniitudelt. Selleri lehed on tumerohelised, esimesed pärislehed ja õisikuvarre ülemised lehed on sulgjad ja pikarootsulised. Väikesed valged õied paiknevad liitsarikais, vili on kaksikseemnis. Seller on kaheaastane taim, mis esimesel aastal moodustab lehekodariku, teisel õitseva ja viljuva varre. Aedselleril on kolm teisendit: lehtseller (A. graveolens var. sativum), varsseller (A. graveolens var. dulce) ja juurseller (A. graveolens var. rapaceum). Erilise maitse ja lõhna annavad lehtedele, juurtele ja viljadele eeterlikud õlid. Juures on mineraalained (kaaljumi-, kaltsiumi-, magneesium ja fosforisoolasid) amino- ja orgaanilisi happeid, asparagiini, koliini, flavonoide, lehtedes ka vitamiine, eriti karotiini ja E-vitamiini. Rahvameditsiinis tarvitatakse juuri, seemneid ja lehti organismist vee eemaldajana, kõhulahtistina, kroonilise neerupõletiku, neurooside, naha- ja veenipõletiku, podagra ning mao alahappesuse korral. Seller vajab niisket huumus- ja toitainerikast mulda, eriti tundlik on ta boorivaeguse suhtes (põhjustab südamiku mädanikku). Selleril on pikk kasvuaeg (tõusmest tehnilise küpsuseni juurselleril 150-200 päeva ja lehtselleril 80-100 päeva), sellepärast istutakse avamaale ettekasvatatud taimed. Paljundatakse seemnetega, 1000 seemne mass on 0,4-0,7 g ja seemnete idanemisvõime säilib 2-4 aastat. Seemned on soovitav külvata juba märtsis. Parim temperatuur idanemiseks on 20-22ºC ja seeme idaneb siis 15-20 päeva. Kasvukohale istutatakse vahedega 60x30cm. Juurselleri juuresaak on hea agrotehnika korral kuni 5 kg/m2. Lehtselleri lehesaak mitmekordse koristamise korral 1,5-2 kg/m2. Talvel värskete lehtede saamiseks juursellerit ajatatakse. Kõik selleri teisendid vajavad kasvuperioodil hoolikat kastmist ja väetamist.
