Selaginell (Selaginella) on igihaljaste taimede perekond samanimelisest sugukonnast, kuhu kuulub umbes 700 liiki erinevate kasvukohtade taimi. Enamik neist on troopika taimed, kuid mõned pärinevad ka alpialadelt. Nad on külmaõrnad ja meie tingimustes kasvatatavad toataimedena. Liblikselaginell (S. lepidophylla ) tuntud ka jeeriku roosi nime all. Ta on igihaljas taim, mis looduslikult kasvab soojadel lähistroopilistel ja troopilistel aladel Hiinas ja Kesk-Ameerikas. Eesti oludes on Jeeriku roos mõeldud toas kasvatamiseks. Aseta pakendis olev kerajas tuust alustassile või väiksemale taldrikule ning lisa pisut vett. Pane taim alusega aknale või mujale valgesse kohta. Juba poole tunni möödudes märkad, kuidas kerajas tuust avaneb ning omandab roheka värvuse. Lisa aeg-ajalt vastavalt vajadusele vett. Potitaimena eelistab kerget, kuid viljakat mulda, mis peab alatasa niiske olema. Võib kergesti ebaõnnestuda. Paljundatakse spooride abil või jagamise teel. Kraussi selaginellil (S. kraussiana) on roomavad, kuni 30 cm pikkused lehed, mis kergesti maapinnal juurduvad. Lehed on nahkjad, kuid meenutavad oma lõhistumiselt pigem sambla lehti. Martensi selaginellil (S. martensii) on aga püstised kuni 30 cm kõrgused tumeroheliste pitsiliste lehtedega varred, mis lõpus võivad lamanduda ja neil moodustunud õhujuured juurduda. Selliselt juurdunud taimeosadega saabki selaginelle paljundada. Kasvuks sobib neile varjuline kuni poolvarjuline kõrge õhuniiskusega kasvukoht ja keskmise viljakusega huumusrikast mulda, kasvuperioodil võib kord kuus väetada lehtdekoratiivsete taimede väetisega.