Seahernes (Lathyrus) on ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast, millesse kuulub üle 150 liigi. Lõhnav lillhernes (L. odoratus) on üheaastane tiivuliste vartega ronitaim seaherne perekonnast. Looduslikult pärineb Lõuna–Itaaliast. Metsikust lillhernest on aretatud rohkeid sorte kasvatatakse aiailutaimedena ja lõikelilledeks. Õied neil on suured, värvikad ja lõhnavad. Botaanik Gregor Mendel (1822–84) kasutas oma hübridiseerimise katsetes peamiselt just lillhernest, mille tulemusena sai loodud hulgaliselt iluaianduses kasvatatavaid sorte, mille kõrgus ulatub 20 cm kuni paari meetrini. Taimede ettekasvatamiseks, et saada varakult õisi, võib külvata seemned juba jaanuaris, veebruaris, kui ka märtsis aprillis 2–3 tükki potti või 3 seemet iga 10 cm kohta. Temperatuuril 16ºC kestab idanemine 15–18 päeva. Ühes grammis on ca 12 seemet. Vältida tuleks külvide läbikuivamist, samuti liigniiskust. Kasvukohale saab taimed istutada mai teisel või juuni esimesel poolel, kui öökülmade oht on valdavalt möödas. Parim taimede vahekaugus on 15 cm. Soovides kujundada taimi põõsakujuliseks võib kärpida võrseid iga 3–4 lehepaari järel. Taimede kasvuajal hoida mulda niiskena ja väetada regulaarselt. Paremaks õitsemiseks tasub pidevalt ära korjata närtsinud õied. Samuti vajab enamik lillherne sorte toestamist. Neid on hõlbus kasvatada ka rippkorvides, rõdukastides, seinte ja plankude ääres. Eelistab sooja, päikeselist, tuulevarjulist vett hästi läbilaskva ning viljaka pinnasega kasvukohta. Soovitav on istutusauku lisada veel kõdusõnnikut või komposti.
