Rohtlaliilia (Eremurus) tuntud ka kui eremuur on umbes 40…50 liigiga lihakate juurtega taimede perekond tooneliilialiste (Asphodelaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvavad peamiselt Lääne- ja Kesk-Aasia kuivades rohtlates. Rohtlaliilial on lineaalsed juurmised lehed ja pikal püstisel varval (mõnel liigil kõrgus kuni 3 m) rohkeõieline kobarõisik. Õied on harilikult valged, kahvatukollased või roosad. Paljusid rohtlaliiliaid kasvatatakse aias ilutaimena. Mõnede liikide noori lehti ja lihakaid tärkliserohkeid risoome tarvitatakse Aasias köögiviljana.
Rohtlaliilia ei ole tavaline sibultaim, vaid muguljuurtaim: tal on lühike ja püstine risoom, mis on jämenenud ketta, tünnikese või koonuse kujuga ning temale kinnituvad kiirjalt 2…30 lihakat ruljat või värtnakujulist säilitusjuurt. Ei jämenenud risoom ega säilitusjuured ei suuda lahus kaua elus püsida. Talvel säilib maas risoom, mille alumine osa, kand sureb igal aastal, asendudes selle peale kasvava uue kihiga, millele kasvavad uued kiirjad juured.
Kasvatamine: Parim aeg rohtlaliiliate istutamiseks on september-oktoober. Kasvukohaks sobib päikeseline, vett hästi läbilaskva pinnasega ja tuulte eest kaitstud kasvukoht. Edeneb paremini istutatuna küngastele või nõlvakutele, kus liigvesi hästi ära voolab. Istutamiseks kaeva umbes 40 cm läbimõõduga ja 15 cm sügavune auk. Raske pinnase korral tuleks auk kaevata suurem ja lisada sinna drenaažiks liiva. Kata juurikas pealt 10…12 cm paksuse mullakihiga. Taim talub halvasti ümberistutamist, mistõttu on soovitav jätta samale kasvukohale paljudeks aastateks. Õisi on võimalik nautida hiliskevadel ja suvel. Kasvuaegse hooldamise peamisteks võteteks on läbikuivamise ja liigniiskuse vältimine, kõrgemakasvuliste sortide puhul vajadusel ka toestamine.
Parim viis paljundamiseks on pärast õitsemist juuremugula ettevaatlik jaotamine. Võimalik paljundada ka seemnete abil, kuid siis kulub õitsemiseni 4…5 aastat. Vaatamata rohtlaliilia suhteliselt heale külmakindlusele võib taime talvekindlust märkimisväärselt halvendada liigne pinnase niiskus kasvuperioodi lõpul ja puhkeajal. Eesti oludes kasvatamisel on siiski soovitav kasutada talvekatet. Katmiseks võib kasutada kuuseoksi, turvast, puulehti ja muud käepärast materjali. Mõned sordid võivad olla tundlikud hiliskevadiste öökülmade suhtes, mistõttu on soovitav neid hallaöödel katta looriga.
Himaalaja rohtlaliilia (E. himalaicus) pärineb Lääne-Himaalajast. Selle liigi taimedel on lineaalsed juurmised lehed. Tema tähekesekujulised valged pikkade varte otsas asetsevad õied kasvavad püstises asendis, moodustades kuni 1m pikkuse õisiku hiliskevadel või suve alguses. Taim vajab toestamist, eriti tuultele avatud kasvukohal.
Aed-rohtlaliilia (E. x isabellinus, Shelford hybrids) – neid külmakindlaid püsikuid kasvatatakse mitmekesi koos just nende kõrgustesse ulatuvate õisikute ja suurejoonelise värvidemängu pärast. Kesksuvel kasvatab taim pika õisiku, mis koosneb sadadest väikestest õitest. Õite värvus võib olla valge, roosa, kollane, aprikoosi- või isegi roostepunane. Mõnikord nimetatakse teda ka kõrbe küünlaks. Pärinedes kuivadelt rohumaadelt ja poolkõrbetest, vajab see uhke taim kasvamiseks päikeselist ja vett hästi läbilaskva pinnasega mulda. Sort ’Shelford Pink’ on väga jõuline taim kasvatades 1,5…2 meetri pikkuse roosaka õisiku, mis moodustab peaaegu poole tema kõrgusest. See taim on väga ligitõmbav koolipriidele ja sobib suurepäraselt lõikelilleks. Parema naudingulise vaatepildi saamiseks võib kasvatada mitmetaimeliste gruppidena. Taime tuleb kaitsta talvel koguneva niiskuse eest!
Olga rohtlaliilia (E. olgae) – suvel kõrguvad õisikud koosnevad õrnadest tähekujulistest valgetest õitest, milles võib tajuda ka kahvaturoosat värvi. Taime lehed on rohelised ja lineaalsed juurmised. Õisik võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks.
Tugev rohtlaliilia (E. robustus) õitsedes varasuvel olles kõige kõrgem rohtlaliiliatest, on ta pärit Kesk-Aasiast. Õisikud koosnevad sadadest väikestest tähekujulistest õitest, mis on kahvaturoosat värvi. Õisikud võivad kasvada kuni 3 meetri kõrguseks ja vajavad toestamist.
Kaunis rohtlaliilia (E. spectabilis) – sellel tutilisel püsikul on lineaarsed juurmised ja rohekashallid lehed. Kesksuvel kasvavad 1,2…1,8 m pikkused väävlikollased õisikud. Õisikud koosnevad väikestest tähekujulistest kollastest õitest, mis on kuni 12 mm läbimõõduga. See liik on levinud Türgis ja Pakistanis.
Bunge rohtlaliilia (Eremuru stenophyllus) on peamiselt levinud Edela- ja Kesk-Aasias. Tal on hallikasrohelised lineaalsed juurmised lehed, mis on nägusad vaadata ka enne taime õitsemist. Õisikud kasvavad kuni 1 m kõrguseks ja on säravkollast värvi.
