Rododendron (Rhododendron) perekonda kuulub nii igihaljaid kui heitlehiseid terveservaliste vahelduvate lihtlehtedega puid ja põõsaid. Õied koondunud sarikataolistesse õisikutesse, kellukja või lehterja kujuga, suured, mõnel liigil lõhnavad õied on valgest kuni tumelilla värvusega, õitsevad varakevadest kuni suveni. Vili on paljude peente seemnetega kupar. Liikide arv perekonnas on väga kõikuv, ühtede autorite arvates 500-600, teiste arvates 1000-1200, kasvavad enamasti põhjapoolkera mäestikes ja rannikualadel Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Enam-vähem pooled liigid neist kasvavad Hiinas. Umbes 300 liiki esineb Malaisia regioonis ja neist omakorda peaaegu 200 liiki Uus-Guineas. Austraalias kasvab vaid üks liik. Paljundatakse seemnetega, vegetatiivselt juurduvad pistikud ja pistoksad üsna aeglaselt, samuti poogitakse. Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid. Sortide valik on väga suur, on aretatud kaugelt üle 10000 rododendronisordi. Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama.
Lühiviljaline rododendron (R. brachycarpum) on kuni 2,5 m kõrgune aeglasekasvuline püstine kompaktne igihaljas põõsas on pärit Jaapanist ja Koreast. Kasvab näiteks Fuji mäel ülalpool metsapiiri, moodustades tihedaid põõsastikke. Võrsed noorelt valgeviltjalt karvased (eriti võrsete tipuosad). Lehed piklikovaalsed, 8…20 x 3…5 cm, tömbitipulised, kiilja alusega, allakäändunud servadega, pealt helerohelised, paljad, alt peenelt pruunikasviltjad, leheroots kuni 2 cm pikk. Õied paiknevad 10-20 kaupa ümarates õisikutes, õieraod kuni 2,5 cm pikad ja nõrgalt karvased, lehterjad-kellukjad, kuni 5 cm läbimõõdus, valged, rohekate laikudega, puhkevad suvel. Viljadeks on lühikesed, sirged kuprad, mis valmivad septembris. Liik on külmakindel, sobides kasvama veidi varjukamatesse kohtadesse grupiti või üksikpõõsastena. ssp. tigerstedtii – erineb põhiliigist tugevama kasvu, jämedamate võrsete suuremate lehtede ja õite ning paar nädalat varasema õitsemise poolest; väga külmakindel; var. rosaeflorum– õied roosad; var. lutescens – lehed alt paljad; õied valged kuni kollakasvalged, kahvatu või puuduva laiguga.
Kamtšatka rododendron (R. camtschaticum) on väga aeglasekasvuline heitlehine kääbuspõõsas, kasvades kuni 20 cm kõrguseks pärineb Venemaa Kaug-Idast, Jaapanist, Alaskalt ja Sitka saarelt, esinedes jahedates ja niisketes kasvukohtades kivistel nõlvadel, kääbus-seedermänni võsas, tundras, soodes. Võrsed on püstised, punakaspruunid, kaetud pikkade näärmekarvadega. Lehed äraspidimunajad, 1,5…5 x 1…2,5 cm, altpoolt roodudelt näärmekarvased, leheservad ripsmelised, istuvad, sügisvärvus punane kuni kollane. Õied 1-2 kaupa, sama-aasta võrsete tippudes, ratasjad, 2,5 kuni 3,5 cm läbimõõdus, õieraod kuni 15 cm pikad, lillakas(purpur)punased, punakaspruunide joonte ja täppidega, V-VI, tihti sügisel veel järelõitsemine. Viljadeks on munajad kuprad, mis valmivad oktoobriks. Sobiv liik kiviktaimlasse, jahedasse, poolvarjulisse ja niiskesse kohta. Väga külmakindel, kuid ei talu otsest päikesevalgust või kui juurestik asub jahedas siis kasvab ka täisvalguses.
Kanada rododendron (R. canadense) on kuni 1 m kõrgune ja umbes sama laiaks kasvav püstine, tihe, aeglasekasvuline suvehaljas põõsas esineb Põhja-Ameerika kirdeosa soodes, soostunud metsade alusrindes ja jõeorgudes, olles üks väheseid rododendroneid, milline tungib nii kaugele põhja. Võrsed peened, ere-kollakaspunased, jämekarvased, hiljem paljad, tihti kaetud härmatisega. Lehed kitsaselliptilised, 2…6 x 0,8…2 cm, leheserv ripsmeline, pealt matilt sinakasrohelised ja pearood peenelt karvane, alt üleni peenelt hallikarvased, vanemas eas paljad. Õied 3-8 kaupa, võrsete tippudes, sügavalt lõhestunud purpurlillade kroonlehtedega, kuni 3 cm läbimõõdus, õitseb enne lehtimist aprillis-mais. Külmakindel, eelistab niiskemat kasvukohta. On samuti üks ilusamaid looduslikke liike. f. albiflorum (’Album’) – õied valged, ilmuvad mais.
Katavba rododendron (R. catawbiense) 2-3 m kõrgune Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna avatud nõlvadel tihti koos karoliina rododendroni ja laialehise kalmiaga läbipääsmatuid põõsastikke moodustav liik kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Liik Euroopasse toodud 1809. a. John Fraser’i ja tema poja poolt, kes kogusid Vene tsaari Pauli käsul taimi Põhja-Ameerikast. Põõsad võivad saada üle 100 aasta vanaks. Võrsed noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed elliptilised kuni piklikud, 6…15 x 3…5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5…3 cm pikk. Õied kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5…3 cm pikad, karvased ja näärmetega; laikellukjad, kuni 5 cm laiad, lillad kuni roosad, rohekate laikudega, puhkevad mais-juunis. Viljad piklikud pruunid kuprad, valmivad septembris. Liik on väga külmakindel ja kõikjal kasutatav, põhiliiki eriti ei kasutata, enamasti kasvatatakse meil selle liigi hübriide ja sorte. Laialdaselt on liiki kasutatud sordiaretuses. Haljastuses sobib kasutada nii poolvarjus kui ka avapäikeselistes kasvukohtades, sealne muld ei tohiks siiski liiga kuiv olla. Sordid: ’Album Elegans’ – õied kahvatulillas, pleekivad valgeks, kuni 5 cm läbimõõdus; ’Album Novum’ – õied valged, lillakasroosa varjundiga, rohekaskollaste täppidega; ’Alfred’ – nõrgakasvuline laikuhikjas kuni 1,5 m kõrguseks kasvav sort, õied heledamad puhaskollast värvi, võrsed head ajatada; ’America’ – tumeroosade õitega; ’Bibber’ – õied karmiinroosad; ’Bismarck’– õied valged, punaste triipudega; ’Blinklicht’ – püstine kompaktne kuni 1,3 m kõrgune põõsas, õied säravalt tumepunased; ’Caractacus’ – õied purpurpunased, heledama südamikuga; ’Catalgla’ – aretatud ’Catawbiense Album’ist’, õied valged, rikkalik õitsemine; ’Catawbiense Grandiflorum’ – laipüstjas tugevakasvuline kuni 3…4 m kõrgune põõsas, õied lillad, kollakaspunaste laikudega; ’Catharine van Tol’ – laikerajas, kompaktne põõsas, õied tumeroosad, kollakasrohelise laiguga; ’Constanze’ – laikerajas, kompaktne, keskmisekasvuline kuni 2 m kõrgune põõsas, õied tumeroosad, pruunikate laikudega; ’Cynthia’ – varaõitsev, karmiinroosade õitega sort; ’Dr. H. C. Dresselhuys’ – 1920, H. de Ouden & Sohn, Boskoop, Holland; püstine, sirmja kasvuga kuni 3 m kõrgune põõsas, õied purpurpunased; ’Edward S. Rand’ – õied karmiinjad, kollase südamikuga; ’English Roseum’ – lillakasroosade õitega sort; ’Fastuosum Plenum’ – õied lillad, täidisjad; ’Genoveva’ – õied õrn lillakasvalged, kollakasrohelise laiguga; ’Germania’ – laiuv, hõredavõraline kuni 2,5 m kõrgune põõsas, õied roosakaspunased, suured; ’Gomer Waterer’ – laikerajas, tihe, kuni 2,5 m kõrgune sort, õied valged, õrnlilla varjundiga, kollakasroheliste laikudega; ’Hassan’ – õied karmiinjad; ’Henriette Sargent’ – madalama kasvuga ja sügavroosade õitega sort; ’Humboldt’ – kerajas, kompaktne kuni 2,5 m kõrgune põõsas, õied lillakasroosad, mustjasrohelise laiguga; ’IgnatusSargent’ – õied hele-karmiinroosad; ’King Tut’ – õied heleroosad, suure valkja südamikuga; ’Lee’s Dark Purple’ – laipüstjas, hõredama võraga kuni 2,5 m kõrgune põõsas, õied, tumevioletsed, kollakaspruunide kuni kollakasroheliste laikudega; ’Mme Carvalho’ – õied valged, kollakasrohelise laiguga; ’Nova Zembla’ – laipüstjas, hõredam, tugevakasvuline kuni 2,5 m kõrgune ja sama lai põõsas, õied säravalt rubiinpunased, tumedama laiguga; ’William Austin’ – õied tume-karmiinpurpurjad, laigulised.
Kaukaasia rododendron (R. caucasicum) on kuni 1,5 m kõrgune tumepruunide tõusvate okstega igihaljas põõsas kasvab Kaukasuse ja Türgi kirdeosa mäestike nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel merepinnast, moodustades läbipääsmatuid tihnikuid ja tungides ka alusmetsarindesse. Võrsed noorelt hõredalt kuni viltjalt karvased. Lehed piklikud kuni piklik-elliptilised, 4…12 x 1,8…4 cm, ümara kuni teravatipulised ja kiilja alusega, leheserv kergelt sissepoole käändunud, pealt paljad, tumerohelised, alt pruunviltjad, leheroots 0,5…1,7 cm pikk. Õied 7-10 kaupa õisikutes, õieraod 2…4 cm pikad ja karvased, lailehterjad, kuni 5 cm läbimõõdus, kollakasvalged kuni helekollased, roheka sisemusega, puhkevad suvel. Viljaraod tihekarvased, kuprad püstised, roostekarvased. Puhast liiki kasvatatakse üsna harva, kuid varem on sordiaretuses ühe ristlusvanemana laialdaselt kasutamist leidnud. Vajavad kaitstud kasvukohta ja kasvades rohkem valgust, võivad kasvada ka veidi aluselisel mullal. f. flavidum – õied õlgkollased, roheka laiguga; Sordid: ’Boskoop’ – õisikud 12-13 õielised, roosakaspunased, tumepruuni laiguga; ’Boule de Neige’ – õied valged; ’Furnivall’s Daughter’ – kerajas, hõreda võraga kuni 2 m kõrgune põõsas, õied heleroosad, silmapaistva tumepunase laiguga; ’Jacksonii’ – ümara võraga tihe ja aeglasekasvuline sort, õied valged, hiljem roosad, kollase laiguga; ’Christmas Cheer’ – vana tiheda ja kompaktse kasvuga sort, õied puhkedes roosad, hiljem muutuvad valgeks; võrsed head ajatamiseks (sellest ka sordi nimetus) ; ’Cunningham’s White’ – maailmakuulus sort, õied suured valged, rohekaskollase laiguga; ’Floriade’ – kerajad suured kuni 20 õiest koosnevad õisikud, õied roosad, tumepruuni laiguga; ’Mrs. Furnival’ – tihe suurem põõsas, õied laikellukjad, hele-roosakaspunased, seest pruuni ja purpurpunase laiguga; ’Rosamundi’ – õied heleroosad.
Dauuria rododendron (R. dauricum) on talvehaljas liik, millel osa lehti püsib põõsal üle talve. Kevadel varisevad neist osad maha ja põõsas on õitsedes üsna paljas. Kuni 2,5 m kõrguseks kasvav hõre põõsas on pärit Venemaa Kaug-Ida metsadest, kasvades massiliselt jõeorgudes. Võrsed roostepruunid, kaetud soomustega, lühikarvased. Lehed 2…3,5 cm pikad (steriilsetel võrsetel ka kuni 5 cm pikad), elliptilised, pealt soomustega tumerohelised, alt tihedalt pruunikate soomustega. Õied paiknevad 1-3 kaupa, laialt avatud, roosad või purpurjad, õied kahjustuvad tihti hiliskülmade läbi. Õitsema hakkab juba aprillis nii, et kohati on veel lumi maas. Ilusad põõsad tänu varasele õitsemisele, istutada poolvarjulisse kohta, vältida külma ja tuulist kasvupaika. var. sempervirens – igihaljad lehed, põõsad kitsamad, õied violetsed.
Püstjas rododendron (R. fastigiatum) on kuni 0,5 m kõrguseks sirguv igihaljas kääbuspõõsas on pärit Lõuna-Hiina mägedest eriti Jünnani provintsist, kasvades vahel ka mööda maapinda roomavate põõsastena. Võrsed kaetud tihedalt soomustega. Lehed kuni 1,5 cm pikad, elliptilised kuni äraspidimunajad, mõlemalt küljelt tihedalt soomustega kaetud, lehtede alaküljel soomused punakad ja asetsevad üsna hajusalt. Õied paiknevad 4-5 kaupa kobarates, lailehterjad, purpurlillad kuni sinised, õieraod väga lühikesed. Tugev liik, kasutada võib kiviktaimlais, talub täisvalgust.
Roostepruun rododendron (R. ferrugineum) on madalam, kuni 1 m kõrguseks sirguv tihedate nõrkade võrsetega põõsas kasvab Alpides, Püreneedel ja Apenniinides, moodustades tihedaid võsasid valgusküllastes metsades ja tungides ka mäenõlvadele 1500…2800 m kõrgusel üle merepinna. Laialt on liik tuntud nime all „alpiroos“. Võrsed tihedalt soomustega kaetud. Lehed kitsas-elliptilised, 3…5 x 1…1,5 cm, leheserv allakäändunud, pole ripsmeline, pealt läikivad, tumerohelised, paljad, alt tihedalt roostepruunide soomustega, leheroots kuni 0,5 cm pikk. Õied 5-10 kaupa hõredates, tipmises kimpjates õisikutes, tumepurpurjad, kellukjad, kuni 2 cm läbimõõdus, väljast kaetud soomustega, puhkevad suvel. Viljadeks on piklikud kuprad, kaetud soomustega, valmivad suve lõpul ja sügisel. Haljastuses kasutatakse kiviktaimlates, õitseb paremini täisvalguses. Kasvab ka veidi aluselistel muldadel. Külmakindel liik. f. album – õied valged, esineb ka looduslikult; f. atropurpureum – õied purpurpunased; Sort: ’Tottenheim’.
Karekarvane rododendron (R. hirsutum) on kuni 1 m kõrgune madalam talvehaljas kuni igihaljas põõsas, kasvab Tatrates ja Alpides, kuid eelmise liigiga võrreldes ei moodusta nii võimsaid tihnikuid, kasvades 1200…2500 m kõrgusel merepinnast valgusküllaste puistute alusrindes väiksemate kogumikena. Tihnikuid moodustab vaid mäenõlvadel, lubjarikastel, kuivadel kasvukohtadel. Võrsed lühikesed, tihti kõverad, hallid. Lehed elliptilised, 1…3 x 0,8…1,2 cm, kiilja alusega, leheserv harjasjate ripsmetega, nahkjad, pealt kollakasrohelised, veidi harjaskarvased kuni paljad, alt veidi soomusjad. Õied paiknevad 3-10 kaupa õisikutes, lehterjad, kuni 1,5 cm läbimõõdus, karmiinroosad, väljast veidi soomusjad, õieraod 2…3 cm pikad, karekarvased, puhkevad mais-juunis. Viljadeks on piklikud kuprad, valmivad augustis ja septembris. Soovib lubjarikast mulda, seetõttu hea liik kasvatamiseks kiviktaimlates avapäikesega kasvukohtadel, happelises pinnases muutuvad lehed klorootilisteks. On halvema kasvuga ja nõrgem kui eelmine liik. f. albiflorum – valgete õitega, leidub ka looduses.
Tihe rododendron (R. impeditum) on igihaljas laiuv kääbuspõõsas, kuni 30…60 cm kõrge, kasvab Lõuna-Hiina mägedes Jünnani provintsi loodeosas kuni 5000 m kõrguseni merepinnast, moodustades tihedaid padjandeid. Võrsed lühikesed, tumedate, tihedate soomustega. Lehed elliptilised, 1…2 x 0,5…0,8 cm, mõlemalt küljelt tihedalt soomustega kaetud, leheroots mõni millimeeter pikk ja soomusjas. Õied 1-2 kaupa, lehterjad, violetsed, kuni 2,5 cm läbimõõdus, väga lühikestel õieraagudel, lõhnavad, tihti ka sügisel teistkordne õitsemine. Viljadeks on piklikud, väikesed kuprad. Liik on vastupidav, istutada piisavalt niiskele kasvukohale. Kiviktaimlates väga tihti kasutamist leidev liik ja samuti mitmed sordid. ’Azurica’ – kuni 40 cm kõrgune madal, laiuv, kompaktne põõsas, õied sügav-violettsinised; ’Blue Tit Magor’ – kuni 1,2 m kõrgune, külmakindel, õied helesinised kuni õrnalt lillad; ’Gristede’ – keraja, kompaktse kasvuga kuni 1 m kõrgune sügavsiniste õitega põõsas, V; ’Luisella’ – tihekompaktne põõsas, õite värvus puhkedes lillakassinine, mõne päeva pärast muutub roosaka tooniga helevioletjaks; ’Moerheim’ – õied 3 – 8 kaupa, violettpurpurjad, õisi väga rikkalikult, õitseb põhiliigist varem; ’Ramapo’ – väga ilus madalakasvuline ja laiuv kääbusvorm, õied hele – lillakassinised, lehestik sinakasroheline; ’Violetta’– õied intensiivselt violettsinised.
Schlippenbachi rododendron (R. schlippenbachii) – liik kannab selle avastaja, vene mereväeohvitseri parun von Schlippenbach’i nime, kes liigi 1853. aastal Korea idarannikult leidis. Paarimeetrine, jäikade okste ja ümara võraga suvehaljas põõsas kasvab Venemaa Kaug-Idas, Jaapanis, Koreas hõredates metsades alusmetsarindes, moodustades võsastikke kuivadel mäenõlvadel ja tungides kuni rannikualadele. Võrsed noorelt näärmekarvased, hiljem paljad. Lehed koondunud 4-5 kaupa võrsete tippudesse, äraspidimunajad, 4…10 x 2,5…7 cm, tömbid, kiilja alusega, leheserv aluse osas ripsmeline, pealt erkrohelised, peaaegu paljad, alt heledamad, roodudelt karvased, leheroots 0,2…0,4 cm pikk, roostepruunide soomustega, sügisvärvus kuldkollane. Õied paiknevad 3-6 kaupa, õieraod kuni 1 cm pikad, näärmekarvased, lailehterjad, 5…8 cm läbimõõdus, õrnroosad, purpurjate laikudega, õitseb enne lehtimist mais või koos lehtedega. Viljadeks on kuprad, piklikud kuni piklikmunajad. Külmakindel ja üks ilusamate õitega looduslikke liike, istutada väiksemate gruppidena poolvarju igihaljaste taimede taustale. Kevadise varase puhkemise tõttu võib vahest saada hiliskülmakahjustusi.
Smirnovi rododendron (R. smirnowii) – liik nimetatud vene arsti ja botaaniku M. Smirnov’i auks. Kuni 2 m kõrgune igihaljas laiuv põõsas kasvab Türgis ja Kaukasuse mäestiku lõunanõlvadel alusmetsarindes, kuni 2300 m kõrguseni merepinnast. Kultuuris teada aastast 1886. Võrsed tihedalt valgeviltjad, hiljem paljad. Lehed kuni 15 cm pikad, piklik-lantsetjad, noorelt pealt valgeviltjad, hiljem paljad, alt jäävad pruunikasviltjaks, leheroots 1…2,5 cm pikk. Õied paiknevad 8-12 kaupa tihedates õisikutes, lehterjad, kuni 5 cm laiad, hele- kuni tumeroosad. Viljad on kuprad, piklikud, valgeviltjad, kuni 2 cm pikad. Väga talvekindel liik, sobib grupiti parkidesse, liiki on palju kasutatud sordiaretusel ristlusvanemana. Õisi tavaliselt vähevõitu. Sort ’Natalie’.
Igihaljaste rododendronite sorte: ’Aladdin’ – keskmisekasvuline, hiljaõitsev sort, millisel on suured laialt avatud lõheroosad õied hõredates õisikutes; ’Alice’ – suur ja püstine heakasvuline sort; õied lehterjad, roosakaspunased, heledama südamikuga; ’Angelo’ – suuremad põõsad; õied trompetjad, kuni 14 cm läbimõõdus, valged, punaste täppidega, healõhnalised; ’Baden-Baden’ – kompaktne kääbuspõõsas väikeste läikivroheliste lehtede ja rikkalike sügavpunaste vahajate õitega; ’Belle Heller’ – väike , tumerohelise lehestikuga kompaktne põõsas; õied valged kollase laiguga, õisikud suured, tihedad, koonusjad; ’Biskra’ – kõrgem, kitsavõraline põõsas; õied rippuvad, kitsas-lehterjad, kinaverpunased, lamedates õisikutes; ’Blewbury’ – kitsaste teravatipuliste ja alt kahvatupruunide lehtedega väiksemad kompaktsed põõsad, õied kellukjad, valged, punakas-purpurjate täppidega; ’Bluebird’ – kiviktaimlaisse sobiv väikeste lehtedega kääbuspõõsas; õied violett-sinised, väikestes kompaktsetes kimpjates õisikutes; ’Blue Chip’ – väike, kompaktne, tumeroheliste ja alt soomustega kaetud lehtedega põõsas; õied lailehterjad, sügavalt lõhestunud kroonlehtedega, violett-purpurjad; ’Blue Peter’ – tugevakasvuline, püstine, keskmise kõrgusega põõsas; õied lehterjad, peenesäbrulise servisega, koobaltsinised, kastanpruunide täppidega, neel valkjas, õisikud tihedad, koonusjad; ’Britannia’ – aeglasekasvuline, keskmise suurusega laiuv põõsas; kellukjad hõõguvpunased õied on koondunud tihedatesse kimpjatesse õisikutesse; külmahell, õiepungad võivad külmadel talvedel hävida; ’Carmen’ – kääbusja kasvuga või maadjas põõsas, kellukjate läikivate tume-purpurpunaste õitega; ’Corona’ – keskmise suurusega aeglasekasvuline põõsas; õied lehterjad intensiivselt korallroosad, kuni 5 cm läbimõõdus, piklikes õisikutes; ’David’ – keskmisekasvuline põõsas; õied lehterjad, peenesäbrulise servisega, veripunased, seest kergelt täpilised; ’Don Juan’ – keskmisekasvuline sort; õied erk-tumepunased; ’Egret’ – kompaktne, rikkaliku õitsemisega kääbuspõõsas; õied lailehterjad, kuni 2 cm läbimõõdus, valged, roheka varjundiga, kimpjates õisikutes; ’Elizabeth’ – väike, laiuv põõsas; õied trompetjad, intensiivselt tumepunased, kuni 7,5 cm läbimõõdus, 5-6 kaupa sarikjates õisikutes; ’Goldkrone’ – väike kompaktne ja tihe põõsas; õied lehterjad, kuldkollased, pika õitsemisajaga ja väga rikkalik õitsemine; ’Lavendel Girl’ – rikkaliku õitsemisega kompaktne põõsas; õied lõhnavad, lehterjad, puhkedes sirelikarva, hiljem kahvatu-lavendel sinised, tumedama servisega ja roosakaskollase neeluga ’Lord Roberts’ – püstine suurem põõsas; õied lehterjad, tume-purpurpunased, suurte V-kujuliste tumedatest täppidest triipudega, tihedates kerajates õisikutes; ’Matador’ – 1945; suurem püstine alt roostepruunikarvaste lehtedega põõsas; õied kuni 5 cm läbimõõdus, särav-tumeoranžpunased, suurtes hõredates õisikutes; ’May Day’ – maadjas, alt viltjaskarvaste lehtedega kääbuspõõsas; õied lehterjad, säravpunased kuni oranzpunased, suure, samavärvilise õietupega; ’Mount Everest’ – väga rikkaliku õitsemisega suurem põõsas; õied väikesed, kellukjad, puhasvalged, punasetäpilise neeluga, koonusjates õisikutes; ’Olive’ – rikkaliku õitsemisega väiksem püstine põõsas; õied lehterjad, kuni 4 cm läbimõõdus, lillakas-roosad, tumedamate täppidega, 2-3 kaupa õisikutes; ’Peter Koster’ – robustne, tugevakasvuline põõsas; õied trompetjad, roosakas-purpurjad, heledama servisega, puhkedes tumedamad; ’Pink Drift’ – aromaatsete lehtedega kääbuspõõsas; õied kimpudena, õrnalt lavendel-roosakaspunased; ’Princess Anne’ – tihe heleroheliste lehtedega kääbuspõõsas; õied lehterjad, kuni 3 cm läbimõõdus, puhkedes rohekad, hiljem kahvatukollased; ’Sapphire’ – väikeselehine, kahvatu-lavendelsiniste õitega kääbuspõõsas; ’Seta’ – keskmisekasvuline püstine põõsas; õied kitsas-kellukjad, aluseosas valged, servisepoolses osas erkroosad, sarikjates õisikutes; ’Snow Lady’ – 1955; kompaktne, väike, kuni 7,5 cm pikkuste lehtedega põõsas; õied lõhnavad, valged, hõredamates õisikutes; ’Snow Queen’ – suurem põõsas; õied suured, lehterjad, puhkedes tumeroosad, hiljem puhasvalged, seest väiksema laiguga, rikkalikult; ’Susan’ – kõrgemakasvuline põõsas; õied sinakaslillad, tumedama servisega, purpurjate täppidega; ’Taurus’ – suurem jämedavõrseline põõsas; õied lailehterjad, erkpunased, säbrulise servisega, suurtes ümarates õisikutes; ’Tidbit’ – väike ja tihe põõsas; õied kellukjad, lainelise servisega, õlgkollased, punase neeluga; ’Wigeon’ – rikkaliku õitsemisega kääbuspõõsas; õied laialt avatud, lehterjad, kuni 4 cm läbimõõdus, lainelise servisega, sügav-lavendelroosad, tumedamate täppidega; ’Yellow Hammer’ – saledavõraline väiksem põõsas; õied kitsas-kellukjad, peaaegu torujad, helekollased, tavaliselt 2-kaupa võrsete tippudes ja lehekaenaldes;
Heitlehiste rododendronite sorte: ’Bouquet de Flore’ – õied lõhnavad, säravpunased, kollaste täppidega; ’Corneille’ – õied täidisjad, lõhnavad, puhkedes roosad, hiljem kreemjad; ’Daviesii’ – õied puhasvalged, kollase laiguga; ’Fanny’ – õied purpurroosad, väljast punakad, servis heleroosa, oranži laiguga; ’Nancy Waterer’ – õied üsna suured, lõhnavad, säravalt kuldkollased; ’Vulcan’ – õied sügavpunased, oranžkollase laiguga; ’Annabella’ – õied puhkedes oranzid kuni kollakad, hiljem kuldkollased, roosakaspunase varjundiga; ’Ballerina’ – õied suured, puhkedes liharoosad, hiljem valged, oranžika varjundiga ja säbrulise servisega; ’Balzac’ – õied lõhnavad, tume-oranžpunased, oranži laiguga; ’Cecile’ – õied suured, lõheroosad, kollase laiguga; ’Doloroso’ – õied tumepunased, ei pleeki, külmakindel; ’Fanal’ – õied särav-puhaspunased, oranžika varjundiga; ’Flamingo’ – õied karmiinroosad, säbrulise serva ja kollakasoranži laiguga; ’Gibraltar’ – õied oranžid kuni punakasoranžid, servis tugevasti säbruline; ’Ginger’ – õied puhkedes oranž-karmiinpunased, hiljem säravoranžid, ülemine kroonleht kuldkollast värvi; ’Goldflamme’ – õied kuldoranžid, oranžpunaka varjundiga; ’Harlekin’ – õied sügavoranžid, punaka varjundiga; ’Persil’ – õied valged, suure kollase laiguga; ’Pink Delight’ – õied puhasroosad, kuldkollase laiguga; ’Raimunde’ – õied heleroosad, tumeroosade triipudega ja kollakasoranži laiguga; ’Satan’ – õied sügav-sarlakpunased, väikeseõieline; ’AppleBlossom’ – õied heleroosad, nõrga kollaka laiguga; ’Irene Koster’ – õied lõhnavad, roosakaspunased, seest kollase, väikese laiguga; ’Magnificum’ – õied lõhnavad, puhkedes roosakaspunased, hiljem kreemikad; ’Westminster’ – õied lõhnavad, tugevalt mandliõite värvi roosad
