Rodgersia (Rodgersia) mitmeaastaste rohttaimede perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnas, mille 6 liiki on looduslikult levinud Nepaalis ja Ida-Aasias. Taimeperekond on nime saanud Ameerika kontra-admiral John Rodgersi (1812-1882) järgi, kes aastatel 1852-1856 juhatas botaanikute ekspeditsiooni Vaikse ookeani lääneranniku äärsetel aladel. Heaks edenemiseks vajavad rodgersiad poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta ja sügavapõhjalist toiteainete ja huumusrikast niisket, kuid mitte märga mulda. Kevadised öökülmad kahjustavad noori võrseid, hiljem lehed taastuvad, õisikud mitte. Lehed on ilusad esimese sügisese öökülmani. Vahekaugus istutamisel 70…100 cm. Pikaealised talvekindlad püsikud, kuid vajavad aegajalt väetamist orgaanilise ja mineraalväetistega. Soovitav paljundada jagamise teel. Suurepärane kaldataim, kuid ei talu üleujutust. Võib kasvatada üksiktaimena või grupis ka haljasaladel, murus, püsilille peenras jm
Hobukastanilehine rodgersia (R. aesculifolia) on looduslikult leitud kasvamas Hiinas, kus areaalis võib küündida 1,5…2 m kõrguseks vajades 0,9…2 m kasvuruumi. Meil on tunduvalt tagasihoidlikumate mõõtmetega. Lehed meenutavad hobukastani lehti, mis on ka taimele nime andmisel rolli mänginud. Valged kohevad õisikud on meeldivas kontrastis tumerohelise lehestikuga. Õisikuvarred on paiguti kaarduvad raskete õite all. Kõrgus 100 cm. Eestis kasvatamisel võib vajada lumeta talvedel katmist.
Leedrilehine rodgersia (R. sambucifolia) kasvab 60…90 cm kõrguseks vajades 60…120 cm kasvuruumi. Püsik, mis looduslikult kasvab peamiselt Hiinas. Sulgjad lehed on kuni 30 cm pikad 11 sügava soonega. Õied on valged kuni roosad ja paiknevad tipmistes üsnagi lamedates kobarates. Eesti oludes kasvatamisel võib vajada lumeta talvedel katmist.
Sulgjas rodgersia (R. pinnata) kasvab looduslikult Kagu-Hiinas mäestikumetsades. Kõrgus 80…120 cm, vajab ka samas suurusjärgus kasvuruumi. Lehed on suured, krobelised, tugevate roodudega, kevadel pronksjad, sügisel värvuvad sarlakpunaseks, sulgjad 5…9 tumerohelise soonilise lehikuga, mis on kuni 20 cm pikk. Tume roosad kuni punased, harva valged õied paiknevad pikkadel õisikuvartel tipmistes püramiidjates kobarates. Õitseaeg on juuni-juuli. Vajab heaks kasvamiseks varjulist kuni poolvarjulist tuulte eest kaitstud viljaka pinnasega kasvukohta, mis oleks kogu kasvuperioodi vältel parajalt niiske. Talub hästi suurte puude ja kõrgete põõsaste lähedust. Eriti hästi sobib ta okaspuude ja rododendronite juurde. Püsikute seast võiksid talle headeks naabriteks olla astilbed, käokingad, sõnajalad ja varjulembesed kõrrelised. Paljundada saab jagamisega kevadel ja seemnetega, mis külvatakse kevadel niiskele samblale. Õitest arenevad tumepunased viljad. Sorte: ’Elegans’ – võluvad kollakasvalged õisikud kontrastis tumerohelise lehestikuga, sobib suurte alade haljastamiseks, kõrgus 85 cm; ’Superba’ – roosad õied, pronksjas kuni purpurne lehestik. Eestis kasvatamisel võib vajada lumeta talvedel katmist.
