Rebashein (Amaranthus) on üheaastaste rohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 60 liiki troopikast parasvöötmeni, Eestis kasvab umbes 10 liiki harvade tulnukatena. Eelistavad keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega. Vars on lamav, tõusev või püstine, rohelised kuni tumepunased, enamikul rombjad, mõnel liigil piklikud või munajad lehed on vahelduvad. Väikesed valkjas- või punakasrohelised kuni tumepunased õied moodustavad pikki püstisi või rippuvaid õisikuid. Mitut rebasheina liiki kasvatatakse ilutaimena, näiteks longus rebasheina (A. caudatus), mille kõrgus erinevatel andmetel ulatub 0,7–1,5 meetrini, õisikud on rippuvad ja nende pikkus võib ulatuda 50-60 cm; või pööris-rebasheina (A. paniculatus), millel on vastupidi longus rebasheinale püstised õisikud. Vili on üheseemneline pähklike või kupar, läätsjas seeme on väike. Mõni rebasheina liik on väga seemnerohke, näiteks tähkja rebasheina (A. retroflexus) taim võib kasvatada kuni üks miljon seemet. Rebasheinu paljundatakse seemnetega. Taimed võib ette kasvatada või külvata seemned otse kasvukohale mais. Temperatuuril 15-20°C idanevad seemned 1-2 nädalat, pikeeritakse vahedega 3×3 cm ja istutatakse kasvukohale vahedega 10–12 cm. Rebasheina kasvatati Mehhikos leivaviljana. Rebasheina seemned on tärklise-, õli- ja proteiinirohked. Neid süüakse röstitult, neist valmistatakse putru, kondiitritooteid ja karastusjooki, jahust tehakse leiba. Mõne rebasheina lehti ja noori võsusid tarvitatakse köögiviljana nagu spinatit või salatit.