Raudrohi (Achillea) on rohttaimede, peamiselt püsikute ja poolpõõsaste perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Looduslikult on levinud põhjapoolkera parasvöötmes, esindatud ca 85 liigiga, neist Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Eesti looduses võib kohata harilikku raudrohtu (A. millefolium), lõhnavat raudrohtu (A. nobilis), võsa-raudrohtu (A. ptarmica) ja ida-raudrohtu (A. salicifolia).
Raudrohu lehed on terved või sulgjalt jagunenud, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Korvõisikud on väikesed ja koondunud enamasti kändasse, harva suuremad ja üksikult.
Iluaianduses kasutatakse erinevatest liikidest (enamasti harilikust-, angervaks- ja võsa-raudrohust) aretatud sorte, mille õite värvus varieerub helekollasest roosa ja punaseni. Puhmiku kõrgus varieerub olenevalt liigist ja sordist 30…100 cm. Õitseb juunist-augustini, kui närtsinud õisikuvarred kiiresti eemaldada, võib pikeneda õitsemine septembrini.
Raudrohud eelistavad päikeselist kasvukohta ning kuivemat vett hästi läbilaskvat liivasemat mulda, kuid lepivad ka poolvarju ning tavalise aiamullaga. Vähenõudlik talvekindel püsik, mis võib samal kohal ilma erilise hooleta kasvada isegi kümme ja enam aastat.
Liike paljundatakse seemnetega. Seemned idanevad kahe nädala jooksul. Noored taimed hakkavad õitsema teisel kasvuaastal. Sorte (võib ka liike) paljundatakse vegetatiivselt, enamasti juurepuhmiku jagamise teel kevadel või varasügisel. Noorte taimede istutamise soovituslik vahekaugus on 30-40 cm. Sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kõrgemaid ka rühmiti murus või ka loodusaias. Sobib hästi lõikelilleks ja kasutamiseks lilleseades. Kõlbulik ka kuivatamiseks ja kasutamiseks kuivlilleseadetes.
Kahelisaagjas raudrohi (A. biserrata) on roomava risoomi ja jäigalt püstiste, ülaosas harunenud vartega 60 – 100 cm kõrgune puhmastaim, millel on tumerohelised läikivad lineaalsüstjad kahelisaagja servaga rootsutud hõredakarvased lehed. Õitseb juunist augustini valgete 1,8 cm läbimõõduga õisikutega, mis on koondunud varte tippudes suurtesse kändadesse. Kiiresti paljunev ilus mittelamanduv liik.
Angervaks-raudrohi (A. filipendulina, syn. A. eupatorium) on hallikasroheliste sulgjaguste lehtede ja jäigalt püstiste vartega 90–100 cm kõrgune puhmas, mis õitseb juulist septembrini kollaste õitega, millistest moodustunud korvõisikud on koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kändadesse. Tuntuimad sordid on : ‘Golden Plate‘ , mis on kuni 20 cm läbimõõduga kuldkollaste lamedate liitõisikutega. Alustab õitsemist juba juuni lõpust; ‘Cloth of Gold‘ on heleroheliste lehtede ja kuldkollaste liitõisikutega ning kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks puhmaks.
Harilik raudrohi (A. millefolium) on 30–80 cm kõrgune horisontaalse risoomi ja püstiste varte ning lineaalsete sulgjaguste roheliste lehtedega kodumaine puhmastaim. Tal on enamasti valged, harvem roosad õisikud, mis on koondunud 7–10 cm läbimõõduga liitõisikutesse. Õitseb juulist külmadeni. Sordid: ‘Cerise Queen’ on tumeroheliste lehtede ja vaarikapunaste keelõite ning valgete putkõitega korvõisikutega, mis vananedes pleekivad, puhma kõrgus 60–80 cm; ‘Lilac Beauty’, syn.‘Lavender Beauty’ õitseb rikkalikult lavendlilillade lamedate õisikutega, mis vananedes pleekuvad, puhma kõrgus 60–80 cm; ‘Red Beauty’ on ca 45-60 cm puhmas, mille keelõied on erepunased ja putkõied kollased ning nad on koondunud lamedatesse liitõisikutesse; ‘Paprika’ omab oranzikaspunaseid õisi, mis ka vananedes pleekivad; ‘Red Velvet’ on tume roosakaspunaste õitega, mis ei pleeki, puhma kõrgus ca 60 cm; ‘Summerwine’ on kuni 60 cm kõrguseks kasvav puhmas, mille õisikutes on keelõied veinipunased ja putkõied kreemikad; ‘Credo’ säravkollaste õitega, mis ka vananedes ei pleeki, puhma kõrgus 80–90 cm.; ‘Tri-Colour’ on omapärane oma kolmevärviliste õisikute poolest: putkõied on tumekollased, keelõied on keskosas kreemid ja ääre poole liikudes muutuvad üle roosa punaseks, puhma kõrgus 55-65 cm; ‘Sammetriese’ on tumeroheliste lehtede ja tumepunaste õitega, sarnaneb ‘Cerise Queen’ , kuid on tumedam.
Võsa-raudrohi (A. ptarmica) on terveservaliste, elliptiliste varrel vahelduvalt paiknevate lehtede ja valgete 3-8 cm läbimõõduga õisikutega 30-80 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Lehekaenlais arenevad lühikesed võsud, millega sarnaneb ida- raudrohule. Õitseb juulis-augustis. Valged ühekordsed õied moodustavad väikesi tihedaid õisikuid ja meenutavad tillukesi karikakraid. Need romantilised lihtsad õied sobivad rooside naabrusse. Lausistutuse korral arvestada 12 taime ruutmeetrile. Väga kõrgeid sorte tuleks toestada, sest tugev vihm võib muidu varred maha suruda. Tuntud on täidisõielised sordid, mis üksteisest erinevad peamiselt puhmiku kõrguse poolest, varieerub ka valge õievärvuse alatoon (sinakas, hallikas, kollakas): ‘Boule de Neige, syn. Schneeball’, puhmiku kõrgus 60 cm ja õied puhasvalged; ‘The Pearl’ on 55-75 cm kõrge ja valge alatoon varieerub.
Ida-Raudrohi (A. salicifolia, syn. A. cartilaginea) on 30-100 cm kõrgune rohttaim, mida iseloomustavad elliptilised saagja servaga rohelised lehed, mis paiknevad varrel vahelduvalt ja lehe kaenaldest kasvavad pikad võsud, mistõttu näib taim tiheda põõsana. Õitseb juulis augustis valgete 6-12 cm läbimõõduga õisikutega.
Siberi raudrohi (A. sibirica), tuntud liigi alamliigi ssp. camtschatica sort ‘Love Parade’, mida iseloomustavad piklikud kahelisaagjad lehed ning atraktiivsed pehmeroosad õisikud, mis avanevad juba juunis ja õitsevad külmadeni, puhma kõrgus kuni 60 cm.
Karvane raudrohi (A. tomentosa) on madal 5-20 cm kõrgune padjandeid moodustav pinda kattev risoomtaim, mida iseloomustavad hallikasrohelised kuni hõbehallid lineaalsed sulgjagused lehed. Õitseb alates juunist kuldkollaste kuni 7 cm läbimõõduga tihedate sarikõisikutega. Ei talu talvist liigniiskust. Madala kasvu tõttu on heaks naabriks kõrgekasvulistele suvelilledele. Suuremate pindade katmiseks hästi ei sobi oma lühikese eluea tõttu. Padjand laguneb juba mõne aasta möödudes. Kolme aasta möödudes kasv oluliselt pidurdub ja siis tuleks taime tugevasti noorendada. Paljundada saab seemnetega. Tuntud on sort ‘Aurea’, syn. ‘Maynard`s Gold’, mis erineb liigist suuremate, kuni 20 cm läbimõõdus, õisikute ja varasema õitseaja (alates juuni keskelt) poolest.
