Puuvillapõõsas (Gossypium) on umbes 40 liigiga üheaastaste kuni püsikute perekond kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvavad troopilistes regioonides üle Maa. Neile on iseloomulik vili: kuppar, mille avanemisel tulevad esile tselluloosikiududega kaetud seemned. Igal seemnel võib olla kuni 7000 kiudu (need ongi majanduslikult tarvitatavad puuvillakiud). Õied võivad olla määrdunud valged, kollakad või oranžid. Majnduses kasutatakse põhiliselt nelja liiki: Aafrikast pärit induse puuvillapõõsas(G.arboreum), mis on põõsas kuni madal puu ( sellest nimi puuvill); Indiast pärit rohtne puuvillapõõsas (G.herbaceum), mis on rohttaim; Ameerika mägedest pärit harilik puuvillapõõsas (G.hirsutum) ja Antillidelt pärinev peruu puuvillapõõsas (G.barbadense), mis on kõige pikemate kiududega ja neist aretatud sorte. Rohtne puuvillapõõsas on Põhja-Aafrikas ja Ida-Aasias kasvatatav traditsiooniline puuvillataim, mida kasvatatakse nii üheaastasena kui püsikuna. Looduses võib kasvada kuni 1,8 m kõrguseks (meie tingimustes enamasti vaid 50cm) puhmaks, millel on kollased punase südamikuga õied. Kasvuks vajab niisket, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja valget sooja kasvukohta, soovitav kaitsta keskpäevase otsese päikese eest (looduses pikka sooja suve). Paljundatakse seemnetega või pistikutega. Seemned idanevad pimedas 20-25°C juures 7-35 päeva. Taimede venimise vältimiseks alanda noorte taimede kasvuks temperatuuri 15°C-ni ja tõsta pott valgesse kohta. Toataimena kasvatades sobib püsivaks kasvuks 30-45 cm läbimõõduga pott.
