Portulak (Portulaca) kuulub üheaastaste lihakate rohttaimede perekonda portulakiliste (Portulacaceae) sugukonnas. Looduses leidub neid umbes 200 liiki. Ilutaimena kasvatatakse lamava varrega suureõielist portulakka (P. grandiflora), mille punased, roosad, oraanzid, kollased või valged õied on avatud ainult päiksepaistel. Sooja kliimaga alal kasvatatakse aedportulakka (P. oleracea ehk P. sativa), mille lehti ja noori võrseid tarvitatakse salatina ja suppides. Taim vajab kasvamiseks huumus- ja toitaineterohket liivakat mulda ning tuulte eest varjatud päiksepaistelist kasvukohta. Värsket sõnnikut ei talu. Paljundatakse seemnetega, mille idanevus säilib 3 aastat. Ühes grammis on kuni 1000 seemet. Tõusmed tärkavad temperatuuril 18-22ºC 12-14 päeva pärast peale külvi. Kuival ajal vajab kindlasti kastmist, muidu hakkab liiga kiiresti õitsema. Madala kasvu tõttu (8–15 cm) sobib portulak hästi peenrasse või kiviktaimlasse äärislilleks. Õitsemine kestab juuni lõpust kuni sügiseste öökülmadeni. Taimi võib ette kasvatada, külvates seemned juba aprillis, kuid kasvukohale ümberistutamisel võib jääda kiratsema. Seepärast kindlam on külvata seemned mai teisel poolel otse kasvukohale. Suureõieline portulak (P. grandiflora) on tuntud ka nimetuse all mururoos. Vaatamata sellisele nimetusele ei kuulu taim murutaimiku koosseisu ja teda ei niideta. Tõsi, maitsetaimena kasvatatavat aedportulakka (P. sativa) lõigatakse söögiks varsti pärast külvi. Paarisentimeetri kõrgune tüügas võrsub ja annab varsti teise saagi.
