Porss (Myrica) kreekakeelne taime nimi myrike tähistas varem üht palsamvaigulist põõsast; myran= salv, palsam. Perekond porss kuulub porsaliste (Myricaceae) sugukonda. Perekonna esindajad on enamasti heitlehised või igihaljad, ühe- või kahekojalised, terveservalised või hambulised, abilehtedeta, lihtlehised põõsad või poolpõõsad, harva puud. Õied ühesugulised, tipmised või kaenaldes asuvad püstised urvad, luuvili üheseemneline, endospermita. Perekonnas ca 50 liiki, paras- ja subtroopilisest vöötmest, puuduvad Austraalias.
Harilik porss (Myrica gale) kasvab kuni 1 m kõrguse tiheda, püstise põõsana Lääne-Eesti mandriosa ja saarte madalsoo- ja siirdesoometsades, samuti võsastuvatel heinamaadel. Üldareaal Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika. Võrsed lillakaspruunid, heledate lõvedega ja veidi karvased. Lehed äraspidimunajad, leheserv tipust saagjas, alusel kiiljas, alt veidi karvased, 2…4 cm pikad, mõlemalt küljelt hallikasrohelised ja kollakate näärmetega, hõõrudes lõhnavad. Taimed tavaliselt kahekojalised, harva ühekojalised. Isasõied (urvad) 1…1,5 cm pikad, emasurvad väiksemad, kaetud kuldkollaste vaigunäärmetega. Õitseb mais. Taime kasutatakse õllele kanguse lisajana, samuti pandi porsaoksi rõivaste vahele koide tõrjeks.
