Pohl (Vaccinium vitis-idaea) rahvapärase nimed ka paalukad, palukas, palukmari, poolad, poolgad, puhulgad jne. Harilik pohl on igihaljas, kuni 30 cm kõrgune kääbuspõõsas, kasvades Eestis kõikjal, eelistades kuivemaid liivaseid muldi. Üldlevikult tsirkumpolaarne liik, kasvades nagu sinikaski tundra-, metsatundra- ja metsaaladel, levides Põhja-Euroopast üle Aasia ja Jaapani Põhja-Ameerikasse. Levib horisontaalsete võsundite abil, millistest 40-50 cm kaugusel emataimest tekivad uued taimed. Taimed kasvavad 4-5 aastat (on teada ka kuni 13 aasta vanuseid taimi) ja lõpetavad tavaliselt oma elutsükli õitsemise ning viljumisega. Võrsed rohekad, päikesepaistel punakad, nõrgalt karvased. Lehed tömpmunajad, kuni kergelt äraspidimunajad, 1,5…3 x 0,8…1,5 cm, ümara kuni sämpunud tipuga, nahkjad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, pruunikate täppidega. Lehed püsivad taimedel 2-4 aastat. Õied paiknevad 3-12 kaupa tipmistes rippuvates kobarates, kellukjad, valkjad kuni roosakad, 4 üsna suure tipmega, V-VI, hilissuvel esineb kohati järelõitsemist. Viljad kerajad marjad, algul valged, valminult tumepunased, marjad vitamiini ja orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni. Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne valmistamiseks. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele – metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad ja neid kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina neerukivide puhul, samuti reuma raviks. Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada, samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi, peaks väetama vaid orgaaniliste väetistega. Sordid: ’Erntedank’ – looduslik väga saagirikas sort; ‘Hemma’ – õitseb põhiliigist veidi hiljem; ‘Koralle’ – eriliselt hea pinnakattetaim, väga rikkaliku viljakandvusega, viljad kuni 1 cm läbimõõdus, erkpunased; ’Leucocarpum’ – viljad määrdunudvalged; ‘Variegatum’– lehtede servas kreemvalge rant
