Pipar (Piper) on enamasti kahekojaliste igihaljaste või heitlehiste puitliaanide, lehtpõõsaste, väikeste lehtpuude ja rohttaimede perekond pipraliste (Piperaceae) sugukonnast. Umbes 2000 liiki kasvab troopikas ja lähistroopikas. Lehed harilikult terveservalised, väikesed õiekatteta õied asetsevad ruljais tähkades, vili on marja taoline luuvili. Indiast pärinevat musta pipart (P. nigrum) kasvatatakse kõikjal troopikas. Selle poolvalminud kuivatatud vilju tarvitatakse vürtsina (nn must pipar). Küpseist viljadest, millelt pärast kääritamist ja leotamist on viljaliha eraldatud, saadakse mahedama maitsega nn valget pipart. Teravat maitset põhjustab alkaloid piperiin (pipar sisaldab seda 4,5-10%), lõhna eeterlik pipraõli. Pipart kui vürtsi tuntakse juba antiikajast saadik, eriti hinnatud oli see keskajal. Vürtsina tarvitatakse ka pikka pipart (P. longum) ja mitut teist pipraliigi vilju.