Õunakoi (Argyresthia conjugella) Õunakoid (Argyresthia conjugella) muudavad suure osa saagist kasutamiskõlbmatuks: röövikud kaevandavad õuna sisemuses kitsaid väänlevaid käike, mis ulatuvad südamikuni. Ühte õuna kahjustab tavaliselt mitu, mõnikord isegi kuni 10-15 röövikut, kes muudavad viljaliha puiseks ja mõruks, nii et see ei kõlba enam süüa ega anna ka mahla.
Liblikate lendlus algab pärast õunapuude õitsemist, sageli pihlakate õitsemise ajal või veelgi hiljem, olenedes tugevasti keskmistest ööpäevastest temperatuuridest. Enamasti langeb lendluse algus Eestis mai lõppu või juuni algusse, massiline lendlus aga juuni lõppu ja juulisse. Mõnikord jätkub lendlus veel augustiski, kestes isegi üle 60 päeva.
ÕUNAKOI (Argyresthia conjugella), varem nimetatud ka pihlaka- või õuna-pihlakakoiks, valmikud on väikesed heledad, saleda keha ja varieeruva suurusega (10-15 mm) liblikakesed. Õunapuudel elavad tavaliselt suuremad, pihlakatel väiksemad liblikad. Nende lendlus toimub hämaras, sooja ja tuulevaikse ilmaga; päeval istuvad nad märkamatult puutüvedel või okstel.
Pärast lendlust ja paaritumist muneb emasliblikas õuntele, pihlaka- või viirpuumarjadele kuni 40 muna, millest (olenevalt ilmastikust) 10-14 päeva pärast koorunud röövikud tungivad viljadesse. Toitunud seal umbes kuu aega, laskuvad nad niidi abil maapinnale ja nukkuvad mulla pealmistes kihtides, varisenud lehtede all või puutüvedel korba all, kus nukud ka talvituvad.
Õunakoi liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib väga hästi koduaedadesse, kus ei soovita kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Õunakoi röövikud kaevandavad õuna sisemuses kitsaid väänlevaid käike, mis ulatuvad südamikuni. Saak kasutamiskõlbmatuks: muutub õuna viljaliha muutub puiseks ja mõruks, see ei kõlba süüa ega anna mahla.
Feromoonpüüniste kasutamine: Kasutades 2-3 õunakoi feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul (üks iga täiskasvanud puu kohta), saate õunakoi liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu aias (nn massilise väljapüügi meetodil).
Feromoonpüünis on väike plastikmajake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga – pulmalennul isasliblikaid ära pettev spetsiaalne lõhnaaine – immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad.
Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 10 või rohkem õunakoi liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda õunakoi arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus.
Kui püünispüügid on alla, tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida! Sellega säästate loodust Ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile.
NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt.
Püünise kokkupanek: Püünise põhjatahu otsad murtakse üles.
Liimpõhjad tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole püünise põhjale. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel. Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge.
Püünis riputatakse horisontaalselt puu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest.
Tagavarakapslit säilitada suletud pakendis jahedas kohas.
Maaleht
- november 2015 13:00
Hapukad antoonovkad sobivad hästi kuivatamiseks. Tänavu pidin aga õunu puhastades neist suurema osa ära viskama, kuna viljaliha oli täiesti rikutud – risti-rästi täis peenikesi pruunikaid käike.
Sain 22. oktoobri Targu Talitast teada, et see on õunakoi röövikute kahjustus. Kuidas selle kahjuri vastu võidelda? Artiklis oli juttu vaid kemikaalide kasutamisest, aga koduaeda ma kahjurimürke ei taha.
Vastab aiatoimetaja Kaja Kurg
Paljud aiapidajad kurtsid sügisel, et õunad on sel aastal väga “koitanud”, rohkem kui tavaliselt. Õunakoi (Argyresthia conjugella) rohkuse põhjustas eelmine soe talv, mistõttu enamik talvituma pugenud kahjureid jäi ellu. Küllap aitas kaasa seegi, et pihlakatel oli tänavu vähe marju – nimelt on pihlakas õunakoi peamine toidutaim. Sellisel aastal, kui pihlakatel on vähe õisi ja marju, langevadki õunapuud õunakoi suurema rünnaku alla.
Õunakoi eluring
Kahjuri tõrjumisel tuleb kasuks, kui tunnete tema elutsüklit.
Õunakoi liblikate lendlus algab õunapuude õitsemise lõpus ning võib kesta kaks kuud. Liblikas on väike (tiibade sirulaius kuni 15 mm) ja pruunikate esitiibadega. Ta muneb noortele õuntele, jättes ühele viljale mitu heleoranži muna. Ühe-kahe nädala pärast kooruvad munadest röövikud, kes tungivad vilja sisse ja hakkavad seal viljaliha kaevandades toituma. Algul on röövikud kollakad, kasvades muutuvad rohekashalliks ja siis punakaks.
Röövikud maiustavad õuntes seni, kuni saavad täiskasvanuks. Selleks kulub umbes kuu. Siis laskuvad nad niidi abil maapinnani ja poevad mulla sisse, kus nukkuvad ja jäävad talvituma. Nukud võivad talvituda ka varisenud lehtede vahel ning puutüvel korba ja samblike all.
Kevadel koorub nukust liblikas, kes muneb oma munad, ja kõik kordub.
Kuna õunakoi muneb ka pihlakamarjadele, siis on parem, kui pihlakaid õunapuude läheduses ei kasva. Õunakoi röövikuid on leitud ka viirpuumarjadest.
Mahetõrje: kolm olulist tööd
- Õunakoiga võitlust tuleb alustada juba sügisel. Kuna kahjuri nukud talvituvad mulla pealmises kihis, kaevake õunapuuse alused veel sellel sügisel läbi. Maapinnale sattunud nukud hävinevad. Eemaldage puutüvedelt korbad ja samblikud, et ka sinna vahele pugenud isendid hävitada.
- Kevadel lõigake õunapuid julgelt, et päike jõuaks iga viljani. See on oluline kuna õunakoi valib munemiseks eelkõige varjus asuvad noored viljad.
- Kui õunapuude õitsemine hakkab lõppema, paigaldage õunakoi feromoonpüünised. Need on müügil aianduspoodides ja pakendis on igal ühel täpne kasutusjuhend. Feromoonpüünis püüab kinni isasliblikad, mistõttu emased jäävad partnerita ja kahjurite populatsioon väheneb.
