Õisküüvits (Pieris) perekonda kuuluvad igihaljaste vahelduvate lihtlehtedega põõsad, aruharva ka madalad puukesed, lehed saagja servaga või terveservalised. Õied viietised, kupukujulised, pöörisjates õisikutes, lõhnavad, tolmukaid 10, vili viiepesaline ümar kupar, sisaldab hulgaliselt imepisikesi seemneid. Perekonnas 8 (10) liiki, kasvavad Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Himaalajas. Põõsaid kasutatakse palju haljastuses, paljundatakse enamasti vegetatiivselt haljaspistikutega, harvem seemnetega. Kuna põõsad on kompaktse juurekavaga, sobivad hästi konteinertaimedeks. P. japonica õied on tugeva meeldiva lõhnaga, teiste liikide ja sortide õied nõrgalt lõhnavad. Õied on valged, kuid tänasel päeval tuntakse ka roosade, punaste ja lillade õitega sorte. Õisküüvitsad tuleks istutada varjulisse soojemasse kohta, kuna viimase aasta võrsed on külmahellad. Sügisel võiks põõsastealuse mulla multšida, et vältida juurte külmumist. Põõsad kipuvad olema tugevakasvulised ja tihedavõrselised, neid tuleks kohe pärast õitsemist tagasi lõigata, eriti oksi, millised on põõsastest tugevasti välja kasvanud.
Ameerika õisküüvits (P. floribunda) 1,5-2 m kõrguseks kasvav igihaljas, tiheda kuhikja võraga aeglasekasvuline põõsas kasvab Põhja-Ameerika idaosas, Virgiiniast kuni Floridani värsketel varjulistel nõlvadel alusmetsaliigina. Võrsed roostepruunid, jäikade karvadega. Lehed elliptilised, 3…8 x 1,2…3 cm, lühidalt teritunud tipu ja ümardunud alusega, täkilissaagja ja ripsmelise servaga, nahkjad, pealt mattrohelised, alt heledamad, näärmetäppidega, mõlemalt küljelt karvased. Õied tipmistes, püstistes kuni 12 cm pikkustes pööristes, valged, ilmuvad mais. Viljad on kerajad kuprad, arvukate väikeste seemnetega, valmivad septembris. Põõsad on külmakindlad, linnatingimusi taluvad, väga varjutaluvad kuid tugevas varjus õitsevad kehvasti, kasvatamiseks sobib saviliivakas happeline pinnas, ei talu raskeid muldi. Sort: ‘Elongata’ – kuni 1 m kõrgune tihe põõsas, õisikud suuremad ja õitseb põhiliigist hiljem.
Kaunis õisküüvits (P. formosa) kasvab looduslikult Himaalajas saavutades areaalis kasvukõrguse kuni 3m. Lehed on nõrgalt läikivad ja ilusate sakiliste servadega. Õisikuvarred on tavaliselt püstised, kuid vahel ka rippuvad. Õied on enamasti valged, vahel ka roosaka varjundiga.
Jaapani õisküüvits (P. japonica) on kuni 2 m kõrguseks kasvav igihaljaste vahelduvate lehtedega tihe põõsas kasvab Jaapani Honshu, Kyushu ja Shikoku saarte mägimetsades. Võrsed punakaspruunid, lehed igihaljad, vahelduvad, äraspidimunajad või lantsetjad, kuni 8 cm pikad, pealmine külg roheline, läikiv, alumine külg heledam läikiv. Õied pikkades kuni 15 cm pööristes, valged, puhkevad mais. Viljad ümarad hallikaspruunid kuprad. Põõsad on külmakindlad ja linnatingimusi taluvad, kasvab ka raskematel savikatel muldadel. Kasvab nii täisvalguses kui poolvarjus, vajab kaitset tuule eest. Haljastuses kasutada grupiti või üksikpõõsana, väga dekoratiivne õitsedes. Palju sorte: ‘Bisbee Dwarf’ – kääbuspõõsas, puhkedes punakate lehtedega, sobib pinnakatteks, rõdukastidesse, talub hästi kärpimist; ’Blush’ – lehed puhkedes vasekarva, hiljem läikivad, tumerohelised, õiepungad roosakaspunased, roosavärvilistes tihedates õisikutes, õied valged; ‘Christmas Cheer’ – üks varajasemaid õitsejaid, tumeroosad õiepungad, valged õied, külmakindel; ’Compacta’ – tihedavõrseline, kompaktse kasvuga ja umbes poole väiksemate lehtedega sort; ’Daisen’ – õied roosad, õiepungad tumeroosad; ‘Debutante’ – aeglasekasvuline kuni 1 m laiuv põõsas; ’Dorothy Wyckoff’ – kompaktse kasvuga põõsas, lehed suvel tumerohelised, läikivad, talvel punakasrohelised kuni pronksjad, õiepungad tumepunased, õied valgete kroonlehtede ja tumeroosade tupplehtedega; ’Flamingo’ – õiepungad tumepunased, õisikud suured, tumepunased, õied puhkedes sügavpunased, hiljem roosakaspunased valgete triipudega; ’Grayswood’ – väike kompaktne rippoksaline põõsas kitsaste tumeroheliste lehtedega, õied väikesed, valged, tihedates pööristes; ’Millstream’ – madala ja kompaktse kasvuga laiuv põõsas, lehed väikesed; ‘Mountain Fire’ – tumerohelised lehed ja pronksjad võrsed, lehed puhkedes pronksjad, õied on valged, koondunud rippuvatesse pööristesse; ‘Purity’ – madal põõsas, hõbevalged õied, õitseb ca 1 kuu hiljem kui teised sordid; ‘Red Mill’ – külmakindel, noored võrsed karmiinpunased, lehed puhkedes pronksjad hiljem tumerohelised, õied valged, rippuvad pöörised;‘Rikuensis’ – kääbuspõõsas, kuni 0,5 m kõrge, lehed puhkedes pronksjad; ’Robinswood’ – paistab silma oma säravpunaste noorte võsudega ja kollakatooniliste õitega; ’Scarlett O’Hara’ – väiksem põõsas, noored võrsed pronksjad, õied tihedates rippuvates kobarjates valgetes õisikutes; ‘Splendens’ – lehed puhkedes punakaspruunid; ‘Valley Valentine’ – tumepunaste õitega suurekasvuline põõsas; ‘Variegata’ – ebasümmeetriline madal (kuni 1 m) valgete õitega põõsas, lehed rohelised ja ääristatud laia kreemvalge kuni kollakasvalge servaga; ‘White Pearl’ – madal, aeglasekasvuline põõsas, õitseb väga rikkalikult; ’White Rim’ – väiksem, aeglasekasvuline põõsas, noored lehed kreemikasvalgete laikudega; ‘Forest Flame’ – lehed puhkedes punased, hiljem helepunased, siis kreemikasvalged ja lõpuks rohelised, rohked valged õied rippuvates pööristes; ’Whitecaps’ – puhasvalgete õitega.
