Näsiniin (Daphne) perekonnale on nime andnud C. Linne. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad põõsad, harvem puud. Lehed vahelduvad, terveservalised. Õied kobarates või kimpudes, kroonlehed puuduvad, tupplehti tavaliselt 4, vili marjataoline üheseemneline luuvili. Perekonnas, ca 70 liiki, pärinevad enamuses Aasiast ja Euroopast ning Põhja-Aafrikast. Paljundatakse seemnetest, kasvab aeglaselt, vegetatiivselt paljundada väga raske. Kõik taimeosad on tugevalt mürgised!
Harilik näsiniin (D. mezereum) on kuni 1,5 m kõrgune kodumaine hõre põõsake, kasvab Euroopast kuni Aasiani, kasvades segametsades alusmetsarindes. Võrsed rohekashallid, painduvad, vähehargnevad. Lehed koondunud võrsete tippudesse, kuni 10 cm pikad, äraspidimunajad, tömbi tipu ja talbja alusega, õhukesed, servast ripsmelised, hallikasrohelised. Õied meenutavad sireliõisi, roosad kuni lillad, 3-5 kaupa piki võrseid, lõhnavad, õitseb rikkalikult enne lehtimist. Viljad marjataolised, valmides punased, ümarad. Ettevaatust, kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti hariliku sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus – nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Lõuna-Eestis nimetati põõsakest varem küüvitsaks (küü- uss; seega ussivits), viidates sellega taime mürgisusele. Rahvameditsiinis on näsiniine mürgiseid omadusi väga mitmeti ära kasutatud. Hambavalu korral torgiti valutavat hammast näsiniine puidust valmistatud tikuga – hambavalu lakkas, kuid ka haige hammas lagunes hiljem ära. Näsiniine koorest keedetud veega raviti täitanud koduloomi. Vaid mõne näsiniine marja söömine põhjustab tugeva okserefleksi ja kõhulahtisuse. Sortidest: ‘Alba’ – madalakasvulisem põhiliigist, valged õied, tugeva lõhnaga, põhjustavad peavalu; ‘Rubra Select’ – tumerohelised lehed, suured, roosad õied.
Palu-näsiniin (D.cneorum) on roomav igihaljas kuni 0,3 m kõrgune põõsas, pärit Püreneedest kuni Alpideni. Võrsed peened ja väga tihedad, lehed pikliklantsetjad, kuni 2 cm pikad, nahkjad. Õied ereroosad, rikkalikult, tugevalt lõhnavad, viljad kollased kuni pruunid ümarad mürgised marjad. Lühiealine ja vähese konkurentsivõimega aeglase-kasvuline, külmahell põõsas. On ka sorte: ‘Eximia’ – õied roosad ja suuremad põhiliigist.
