Naistesõnajalg (Athyrium) on umbes 180 liigiline rohtsete eostaimede perekond samanimelises (Woodsiaceae) sugukonnas, kes on levinud peamiselt Ida- ja Kagu-Aasias, kuid mõningate liikidena ka teistel mandritel erinevates kasvukohtades. Eestis on looduses üks liik, harilik naistesõnajalg (A. filixfemina), keda iseloomustab lühike, peaaegu püstine või veidi viltune pruunide sõkalsoomustega kaetud risoom ja lehtrina kasvavad pikad (100-150 cm) helerohelised, õrnad kahelisulgjad lehed. Lehelaba on kuni 50 cm lai, laisüstjas kuni elliptiline ja liigile iseloomulikud teist järku sulglehekesed on sulglõhised kuni sulgjagused, alusel laialt laskuvad, saagja servaga, õhukesed ja paljad. Leheroots on labast 3-4 korda lühem, alusel laienenud ja kaetud pruunide sõkalsoomustega. Iseloomulikud eoskuhjad on varieeruvad, kuid alumised on kõverdunud või neerjad, ülemised piklikud ja loor püsiv. Eosed valmivad juulist septembrini. Tänu oma looduslikule varieerumisele on temast aretatud üle 200 sordi. ‘Cristatum’ on harunevate ja kurruliste lehetippudega 70-90 cm kõrgune nn harjasvorm; ‘Frizelliae’ on aga 30-50 cm kõrgune väikeste lehtedega, mille sulglehekesed on redutseerunud ümarateks, jättes nn pitsilise mulje; minivormiks on kuni 40 cm kõrguseks kasvav, kuid samas liigile omaste lehtedega ‘Minutissimum’ ja viimaseks tooks umbes 50 cm kõrguse ‘Victoriae‘, keda iseloomustavad eelkõige tipus hargnevad sulglehekesed, moodustades nii lehetippudes “tutid”. Naistesõnajalg on väga vastupidav, kuid eelistab siiski kasvuks varjulist kuni poolvarjulist kasvukohta ja niisket kuni parasniisket huumusrikast nõrgalt happelist pinnast. Aednikud hindavadki teda just vähenõudlikkuse, talvekindluse ning sortide ja variatsioonide rohkuse poolest.
Mägi-naistesõnajalg (A. distentifolium) on oma välimuselt väga sarnane hariliku sõnajalga. Vahet saab teha eelkõige eoskuhjade järgi, mis sellel taimel on väikesed, ümarad ja rudimentaalse väga varakult pudeneva looriga (näivad seega ilma loorita olevat). Oma kasvuks vajab ta ka kindlasti happelist ja niiskemat mulda.
Nipponi naistesõnajalg (A. niponicum) erineb eelmistest roomava risoomi ja kimbuna kasvavate lehtede poolest. Ka on ta väiksem, lehed 12-20 cm laiad ja kuni 75 cm pikad (sellest laba 25-35 cm). Leheroots on 20-40 cm pikk ja kaetud helepruunide sõkalsoomustega, lehelaba on kahelisulgjas, tipust sulghõlmine kuni -jagune. Esimest järku sulglehekesed paiknevad hõredalt ja on rootsukesega! Eoskuhjad on piklikud, paiknevad valdavalt paralleelselt tihedalt kokkusurutult ja kaetud enam-vähem poolkuukujulise looriga. Eosed valmivad septembris. Tuntuim sort ‘Metallicum‘ on kuni 40 cm kõrge ja tumelillakaspunaste leherootsuga ning rohelise-hõbehallikirjude sulglehekestega. Kasvuks eelistab poolvarjulist küllaltki valget kasvukohta (varjus ei tule värviküllus nii esile ja täispäike kõrvetab!) ning parasniisket kuni niisket happelist huumusrikast pinnast. Meil Eestis veidi külmaõrn, mistõttu vajaks talvekatet. Paljundatakse nagu kõiki sõnajalgu eostega liike, kuid nii liike kui sorte saab paljundada ka jagamise teel.
