Naistenõges

 

Naistenõges (Nepeta) on püsikute, harva üheaastaste rohttaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Paljundatakse seemnetega või vanade puhmaste jagamise teel. Seemnete idanevus säilib 3-4 aastat, tõusmed tärkavad 21-28 päeva pärast külvamist. Taimi võib ette kasvatada katmikalal ja istutada avamaale juuni algul, kuid võib külvata ka kohe avamaale. Taimedel talvekahjustusi tavaliselt ei esine.

Võib paljuneda ka isekülvi teel. Mesilased armastavad seda taime, mesinike aias peaks ta kindlasti olema. Soovitav on istutada mõni taim ka köögiviljade lähedale, et peletada lehemahla imevaid kahjureid.

Harilik naistenõges (N. cataria) on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. Naistenõgesest valmistatud tee mõjub rahustavalt, seda juuakse ka hingamisteede ja seedeelundite katarri korral. Maitsetaimena kasutatakse nagu melissi Korjatakse pehmevarrelist ladvaosa enne õitsemist. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed lõigatakse maha 5-8 cm kõrguselt

maapinnast. Suvejooksul koristatakse 3-4 korda, viimast korda septembri algul. Väga noori pehmeid võrseid saab lisada salatitesse ja suppidele. On ka traditsiooniline kalamaitseaine. Kosmeetiliselt kasutatakse kiheleva peanaha rahustamiseks, pannakse peale marrastustele ja muhkudele. Kasutatakse külmetushaiguste puhul, sest paneb higistama, alandab palavikku ja rahustab. Seedehäirete korral sobib juua pärast sööki üks klaasike naistenõgese teed, see annab leevendust, ei tule kõrvetisi ega teki gaase.

Faasseni naistenõges (N. faassenii) on aedades kasvatatav põõsasjas ilutaim, mis õitseb varasuvest kuni sügiseni. Lavendelsinised purpurse südamikuga õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Puhma kõrgus keskmiselt 45 cm. On püsik ja sarnaneb harilikule naistenõgesele.

 

Naistenõges õitseb kauem kui meliss

Terviseleht

Aive Luigela

Seekord räägin naistenõgesest, mida sageli peetakse melissiks. Noored taimed ongi nii välimuselt kui maitselt ja lõhnalt sarnased. Selle taime päritolu kuulub samuti Kreekamaale, kuid metsikuna on ta levinud lõunariikides. Põhjamaades kuulub ta ikkagi aiakultuuride hulka. Naistenõges on 40-50cm kõrgune, tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Lehed on kolmnurkjasmunajad, täkilise kuni saagja servaga, kogu taim on kaetud lühikeste pehmete karvadega. Õied on kobaras varre ja harude tipus, määrdunudvalged. Õitseb kauem kui meliss, veel septembriski. Naistenõges paljuneb isekülvi teel, mis ei juhtu melissiga. Kultuurtaimena kasvatatakse sidruni lõhna ja maitsega vormi. Kuna meliss on tundlik tugevate külmade suhtes, siis seda enamasti pole vaja karta naistenõgest kasvatades.

Biokeemiline kooslus on veidi erinev melissist ja seepärast ravitoimegi kõiges pole sarnane. Sisaldab 0,2-0,4% eeterlikke õlisid, mille koostisse kuulub karvakrool, geraniool, tsitraal, limoneen, tsitronellool, nepetool ja tümool. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidrunilõhnaga, mõnedel taimedel on mündilõhn. Õitsemise ajal muutub lõhn ebameeldivaks ja maitse ning raviomadused muunduvad.

Raviomadused on taimel analoogsed melissiga, mis puudutavad tema rahustavat toimet. Ka seedeelundite katarri ja hingamisteede haigustel on edukalt kasutatav. Sidrunimelissi raviomadusteni loomulikult naistenõges ei küüni. Lehti ja õisi kogutakse enne õitsemist, tarvitatakse värskena ja kuivatatult, vähem sügavkülmutatult. Naistenõgese seemned valmivad meie oludes hästi, seega tuleks neid koguda ja külvata uuesti 3a tagant, sest vana puitunud juurestik ei kasvata noori mahlakaid võrseid. Ta on väga hea kiire kasvuga taim ja annab saaki 3-4 korda suve jooksul. Korjatakse mitte üksnes lehti vaid ürdina 1/3 ulatuses (alumistelt okstelt terved lehed). Kuna ta on meeldiva aroomiga taim, siis sobib ta pea kõikidesse teesegudesse ja samuti iseseisvana. Sobib hästi kuumal ajal ka külma joogina.

Maitseainena kasutatakse nagu melissi. Toiduainetetööstuses lisatakse delikatesskastmetesse ja kalakonservidesse. Kuna naistenõges annab suurt saaki, tuleks kuivatatud lehtedest valmistada ka klorofüllijahu (võib koos kortslehe, nõgese jt taimedega), mida on mõnus kasutada küpsetistes, putrudes, vormiroogades.

 

NAISTENÕGES  kuukirjale ’Tähtvere Elu’

Tekst ja fotod Lembit Kaarna

Lillekasvatuse aednik

Seekord räägin naistenõgesest, mida vahel peetakse melissiks. Noored taimed ongi nii välimuselt kui maitselt ja lõhnalt sarnased. Naistenõges pärineb looduslikult Kreekast, kuid metsikuna on ta levinud lõunariikides. Põhjamaades, samuti Eestis kuulub naistenõges  aiakultuuride hulka. Naistenõgese kõrguskasv olenevalt liigist ja sordist jääb vahemikku 20-50cm. Tegemist on tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastase rohttaimega. Õied paiknevad kobaras varre ja harude tipus, lavendlilillad kuni määrdunudvalged. Õitseb kauem kui meliss, veel septembriski. Naistenõges paljuneb isekülvi teel, mis ei juhtu melissiga.

Naistenõgesed sisaldavad keskmiselt  0,2-0,4% eeterlikke õlisid, mille koostisse kuulub karvakrool, geraniool, tsitraal, limoneen, tsitronellool, nepetool ja tümool. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidrunilõhnaga, mõnedel taimedel on mündilõhnaga. Eeltoodu on ühtlasi põhjus, miks naistenõgest kutsutakse rahvapäraselt kassimündiks. Õitsemise ajal võib muutuda lõhn ebameeldivaks ja maitse ning raviomadused muunduvad.

Mõned autorid on kirjutanud naistenõgesest ka kui raviomadustega taimest. Siinkohal soovitan olla tähelepanelik. Looduslike liikide raviomadusi on põhjalikumalt uuritud, kuid iluaianduslikul otstarbel aretatud sortide puhul ei saa seda väita. Aiakeskustest soetatud naistenõgesed jäägu ikka eelkõige ilutaimena lillepeenrasse. Seal toimivad nad meetoidulistele putukatele meelitavalt ja lehemahla imevatele putukatele eemaletõukavalt. Naistenõges on kasulik kultuur aiapidajale.

Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Paljundatakse seemnetega või vanade puhmikute jagamise teel kevadel. Seemnete idanevus säilib 3-4 aastat, tõusmed tärkavad 21-28 päeva pärast külvamist. Taimi võib ette kasvatada katmikalal ja istutada avamaale juuni algul, kuid võib külvata ka kohe avamaale. Taimedel talvekahjustusi tavaliselt ei esine. Võib paljuneda ka isekülvi teel. 

Kasvuaegse hooldamise peamine võte seisneb äraõitsenud õisikuvarte õigeaegses eemaldamises. Mida see tähendab? Õisikuvarte õigeaegne eemaldamine teenib kahte eesmärki; turgutab taime noorte võsude kasvu ja uute õiepungade tekkimist, mistõttu pikeneb oluliselt naistenõgese dekoratiivne periood. Lehestik püsib kauem värske ja õisi tekib rohkem ning pikema aja vältel. Teine eesmärk õitsemise lõpetanud õisikuvarte eemaldamisel aitab vältida või vähemalt vähendada isekülvi. See omakorda on hea sordihügieeni suhtes. Teisisõnu: seemnetest tärkavad uued naistenõgesed ei pruugi üksühele edasi kanda emataime sordilisi iseärasusi.

Kõige rohkem on kaubandusvõrgust saada faasseni naistenõgese (N. faassenii) sorte. Ülekaalukalt populaarseim on ’Walker’s Low’, mis on tuntud eelkõige oma kiire kasvu ja pika õitsemisaja tõttu. Lavendelsinised purpurse südamikuga õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Puhmiku kõrgus keskmiselt 45 cm. On püsik ja sarnaneb harilikule naistenõgesele (N.cataria). Teine tuntud sort on ’Blue Wonder’. Lisaks eelmainitutele on populaarsed ka mõned hübriidsed sordid; ’Frol’, Kit Kat’, ’Neptune’, ’Purssian Blue’ ja paljud teised.

Koduaias laialdaselt kasutatav pinnakatjana ja kõrgekasvuliste püsilillede ning ilupõõsaste vaheliste tühimike täitetaimena.

Lisada fotod;

1. Faasseni naistenõges ’Purssian Blue’ võib kevadel olla pisike nikerdis väikeses potis, kuid sügiseks saab temast hiiglane naistenõgeste seas.
2. Faasseni naistenõges ’Walker’s Low’ Salaspilsi botaanikaaias kesksuvel
3. Faasseni naistenõges ’Six Hills Giant’ on nendele aiapidajatele, kes armastavad jõulisi taimi.