Naat (Aegopodium) Harilik naat (Aegopodium podagraria) kuulub sugukonda sarikalased (Apiaceae), perekonda naat (Aegopodium). Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5¼1 m. Õied on enamasti mõlemasugulised, kuid esineb ka isasõisi, õiekate on kaheli. Kroonlehed valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga. Sarikate läbimõõt on 1¼1,5 cm, need on koondunud varre tipul kuni 25-kaupa, külgharudel umbes 15-kaupa liitsarikatesse. Liitsarika kiired on karedad. Nii katis kui osakatis enamasti puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Kaksikseemnised on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad. Osaseemnised teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud. Alumised lehed kahelikolmetised, ülemised lihtsalt kolmetised liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas. Lehelaba pikkus ja laius 10¼20 cm, leheroots 20¼40 cm. Lehe ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Viimase järgu lehekesed on munajad, teritunud tipuga, mittesümmeetrilise alusega (tipmistel alus kuni kiiljas), ebaühtlaselt saagja servaga. Tipmised lehed on väiksemad, lühirootsulised, alusel laienenud tupega. Õõnes, pisut vaoline, ülemises osas sageli harunenud ja veidi lühikarvane, vahel ka peaaegu paljas. Risoom on pikk, roomav, valkjas, annab rohkesti võsundeid, mis juurduvad sõlmekohtadel ja annavad alguse uuele taimele. Paljuneb ka seemnetega, kuid peamiseks on vegetatiivne paljunemine risoomivõsundite abil. Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Põhja-Ameerikas esineb tulnukana. Eestis sage. Peamiselt varjukates viljaka mullaga kohtades, salu-, laane-, lammi- ja lodumetsades, puisniitudel, raiesmikel. Aedades, parkides, elamute ümbruses tavalise umbrohuna. Hea varjutaluvusega. Eelistab lämmastikurikkaid liivsavikaid või savikaid alasid. Soodsates kohtades esineb sageli massiliselt. Hea toit paljudele taimtoidulistele loomadele. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehtedest toituvad ka teod. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Võib muutuda väga tülikaks umbrohuks, sest paljuneb maa-aluste võsundite abil kiiresti. Noored lehed on vitamiini C rikkad ja sobivad hästi salatiks või supi valmistamiseks. Hea söödataim koduloomadele.
Naadi välimus ei vaja ilmselt pikemat tutvustust. Kõik lehed on tal kolmeks küllaltki laiaks munajaks osaks jaotunud. Alumiste lehtede osad on seejuures veel omakorda kolmeks väiksemaks osaks jaotunud – botaanikud ütlevad, et need on kahelikolmetised. Alumised lehed on mitmekümne sentimeetri pikkuste rootsudega, ülemised aga üpris lühikestega. Kes naati tunneb, see teab, et tal on ka iseloomulik värvus, mille järgi võib taime juba kaugelt ära tunda. See on rohukarvaroheline, milles oleks nagu midagi kollakat sees.
Tavaliselt kasvab naat koduaedades vaid kirjeldatud suurte alumiste lehtedena, sest enne varre kasvamist kitkutakse ta lihtsalt umbrohuna välja. Kuid mahajäetud aedades või viljaka mullaga varjukates metsades võib näha õitsevaid naate. Nii mõnegi jaoks on võib-olla üllatuseks, et naat on samasugune putk nagu näiteks karuputk, mets-harakputk või mõni teine. Temagi jämedad varred on seest õõnsad ja väikesed valged õiedki on koondunud suurtesse liitsarikatesse. Liitsarikas on õisik, mis koosneb väiksematest sarikatest.
Kuid naati võib pidada palju tülikamaks umbrohuks kui ükskõik millist teist putke. Põhjuseks on tema väga kiire salajane levimine. Mispärast salajane ja kuidas siis teistest kiirem? Naadi peamiseks levimisviisiks on laienemine risoomivõsundite abil. Risoom paikneb aga maa-all ja me ei näe, kuidas ta oma maa-alasid laiendab. Kiire aga seepärast, et seemnetega saab paljuneda vaid kord, äärmisel juhul kaks korda aastas, risoomivõsundite abil saab aga paljuneda pidevalt, kui vaid soojust ja vett jätkub. Risoomivõsundid võivad juurduda igas sõlmekohas ja anda uue naaditaime, seetõttu on peaaegu võimatu temast lahti saada: mõni sõlmekoht jääb ikka mulda ja vallutab taas suure ala. Kuid visa töö ja maa korraliku läbikaevamisega on võimalik siiski naadist vabaneda. Seemnetega jõuab ta teie maale palju harvem.
Naat on hea mahlakas toit paljudele koduloomadele ja metsaelanikelegi, kuid ka teod ja mitmed putukad ei ütle temast ära. Kevadel on naadid ühed esimesed, kes oma algul veidi punakad lehed välja pistavad. Sellised on väga heaks maiustuseks näiteks kuivtoidust tüdinenud küülikutele, kuid ka inimesed võivad neist endale maitsva vitamiinirikka salati või supi valmistada. Niisiis ei saa naatigi vaadata ainult kahjuliku taimena.
