Moosesepõõsas
Moosesepõõsas (Dictamnus) on üheliigiline perekond ruudiliste (Rutaceae) sugukonnas poolpuitunud (alusel puitunud varrega) püsikuid erinevate geograafiliste variatsioonidega, mis on kujunenud tänu tema laiale levikule Lõuna- ja Kesk-Euroopast üle Kesk-Aasia Hiina ja Koreani. Mõningates allikates märgitakse erinevaid variatsioone liikidena (Dictamnus caucasicus, Dictamnus hispanicus jne.) Kasvukohtadeks on avatud puistud ja kuivad rohumaad.
Valge moosesepõõsas (Dictamnus albus) on 40-95 cm kõrgune tugevate, alusel puituvate vartega puhmastaim. Varred on lehistunud. Paaritusulgjad 5-9 piklikmunajast lehekesest koosnevad kuni 35 cm pikkused sidrunilõhnalised liitlehed kinnituvad vartele vahelduvalt. Roosad või valged punakaslillade triipudega 2-2,5 cm läbimõõduga õied on koondunud tipmisse kobarõisikusse. Õitseb kesksuvel (meie tingimustes enamasti juulis). Kogu taim on karvane ja karvad (neis paiknevad näärmerakud toodavad aromaatseid ühendeid) eritavad tugeva lõhnaga eeterlikku õli, mille sisaldus on suurim poolküpsenud viljades. Need õlid suurendavad naha vastuvõtlikkust UV kiirgusele (seega võib suurendada valgustundlikkust). Aedades kasvatatakse
Moosesepõõsas albus
ka valgeõielist sorti ‘Albiflora’, mis erineb liigist vaid puhasvalgete õite poolest ja sorti ‘Purpureus’ (tuntud ka variatsioonina, D. albus var. purpureus), mille õied on tume(purpur)roosad.
Kasvuks eelistavad kuivemat vett hästi läbilaskvat keskmise viljakuse pinnast ja päikeselist kasvukohta. Samas kasvavd hästi ka poolvarjus ja tavalises aiamullas, kuid ei talu liigniiskust.
On pikaealine püsik, kes talub halvasti ümberistutamist. Seega parim viis paljundamiseks on seemnetega kevadel. Võib paljundada ka pistokstega või pistikutega varasuvel või proovida jagada varakevadel (aga nagu öeldud, juurdumine on problemaatiline).
