Harilik mikrobioota

Microbiota decussata (eesti keeles harilik mikrobioota) on madal ja laiuv igihaljas okaspõõsas, mis looduslikult pärineb Kaug-Idast. Mikrobioota on hinnatud kui vastupidav ja kiirekasvuline pinnakattetaim, mis võib samale kohale jääda aastakümneteks.

Põhiomadused

  • Välimus: Mikrobiootad kasvavad tavaliselt kuni 0,5 m kõrguseks ja võivad laiuda kuni 1,5–2 meetrini. Okste ja okaste poolest meenutavad pisut elupuud, kasvukuju poolest aga kadakaid.
  • Värvimuutus: Suvel on okastik olenevalt sordilistest iseärasustest heleroheline kuni tumeroheline, kuid talveks muutub see dekoratiivseks pruunikaslillaks või pronksjaks. Sel viisil värvi muutes kaitseb taim ennast kevadtalvise ereda päikese põletuste eest.
  • Lõhn: Okaste hõõrumisel eraldub tugev ja iseloomulik vaigune lõhn. Mõnedele meeldib, teistele mitte.

Kasvunõuded

  • Valgus: Eelistab päikesepaistelist kuni kergelt varjulist kasvukohta. Täisvarjus võib jääda taime võra inetult hõredaks, mis lõpuks ei ole hea taime tervisele ega meeldi taimeilu nautijatele.
  • Muld: Mikrobioota on mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvades hästi nii kivistel, liivastel kui ka tavalistel aiamuldadel.
  • Niiskus: Talub hästi põuda, kuid ei talu liigniiskust ega seisvat vett pinnases. Eriti puhkeperioodil ja talvisel ajal.
  • Vastupidavus: Tegemist on väga külmakindla liigiga, mis sobib suurepäraselt Eesti kliimasse. Võib julgelt kasutada nii sisemaal, külmapealinnas kui soojemate talvedega Eesti piirkondades.
  • Mikrobioota on üks tänuväärsemaid okaspuid, sest ta täidab aias kohti, kus paljud teised liigid võivad hätta jääda. Allpool on põhjalikum ülevaade tema kasutusvõimalustest ja levinumatest sortidest.

Algab üleminek talvisele kaitsevärvusele

Kasutamine haljastuses

  • Nõlvade ja kallakute kinnistamine: Kuna mikrobioota on laiuva kasvuga ja tema oksad juurduvad maapinnaga kokku puutudes kergesti, on ta ideaalne erosiooni tõkestamiseks järskudel nõlvadel.
  • “Elav multš”: Tihe okastik ei lase valgust maapinnani, mis pärsib umbrohu kasvu. See teeb temast suurepärase madala hooldusvajadusega pinnakatte suurematele istutusaladele.
  • Varjulisemad nurgad: Erinevalt enamikust teistest okaspõõsastest (näiteks kadakad) talub mikrobioota üsna hästi poolvarju, mistõttu võib kasvukoht paikneda ka suuremate puude läheduses. Hea komponent hooldamiseks raskesti ligipääsetavate alade haljastamiseks.
  • Rõdud ja terrassid: Madalamaid sorte saab edukalt kasvatada suurtes pottides või künades, kus nad talvel oma pronksja värvusega silma paistavad. Väga külmadel talvedel tuleks taimepotte külma eest siiski kaitsta, sest potis on sama taim alati külma poolt kergemini kahjustatav, kui pinnases kasvava taime puhul.
  • Sügisese aia aktsent: Kuna taim muudab külmade tulekuga värvi, on ta asendamatu komponent aias, kus soovitakse visuaalset vaheldust ka talvisel ajal. Kevadel on põnev jälgida, kuidas päevade pikenedes taim järk järgult omandab rohelise võravärvuse.

Sort ‘Lucas’ puukooli müügiplatsil.

Levinumad sordid

Kuigi mikrobioota põhiliik on kõige tavalisem ja laialdaselt levinud, on aretatud ka mitmeid eripäraseid sorte:

  1. ‘Celtic Pride’: See on hetkel üks populaarsemaid sorte. Ta on põhiliigist märksa ühtlasema ja tihedama kasvuga ning vastupidavam okkapõletikule. Talvine värvimuutus on intensiivselt pronksjas.
  2. ‘Lucas’: Hollandist pärit sort, mis kasvab aeglasemalt ja jääb madalamaks, kui põhiliik. Tema oksad on peenemad ja tekstuur õhulisem. Sobib kohtadesse, kus on ruumi vähem.
  3. ‘Goldspot’: See sort torkab silma oma ebaühtlase värvusega – rohelise okastiku vahel on juhuslikud kreemikasvalged või kollakad laigud, mis pakuvad meeldivat kontrasti. Sobib hästi pimedamate aianurkade “valgustamiseks”.
  4. ‘Fuzzball’: Nagu nimigi ütleb, on see sort väga tihe ja meenutab pehmet pallikest. Ta ei laiu nii agressiivselt kui teised ja sobib seetõttu paremini väiksematesse peenardesse või kiviktaimlatesse.
  5. ‘Siberian Cypress’: Sageli kasutatakse seda nime põhiliigi tähistamiseks, kuid mõnes puukoolis müüakse selle nime all valitud, eriti külmakindlaid ja kiirekasvulisi vorme.

Istutusaeg ja -koht

  • Aeg: Parim aeg mikrobioota istutamiseks on varakevad või sügis. Konteinertaimi (potis kasvavaid) võib istutada kogu hooaja vältel, eeldusel, et neid piisavalt kastetakse.
  • Valgus: Vali päikesepaisteline kuni poolvarjuline koht. Kuigi ta talub ka täisvarju, jääb tema okastik seal harvemaks, võra hõredamaks ja kasv aeglasemaks.
  • Nõlv: Tänu oma juurduvatele okstele sobib ta suurepäraselt kallakutele ja nõlvadele, aidates pinnast kinnistada.

Muld ja drenaaž

  • Drenaaž on kriitiline: Mikrobioota on väga tundlik seisva vee ja liigniiskuse suhtes. Muld peab olema hästi vett läbilaskev. Raskete savimuldade puhul lisa istutusaugu põhja kiht kergkruusa või killustikku.
  • Mulla tüüp: Ta on mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvades nii liivastel kui ka kivistel muldadel. Eelistab siiski niiskemat, kuid hästi dreenitud parasniisket aiamulda.

Istutamine ja vahekaugus

  • Istutusauk: Kaeva auk, mis on juurepallist umbes 2–3 korda laiem, kuid mitte sügavam.
  • Sügavus: Jälgi, et taime juurekael jääks samale kõrgusele, nagu see oli potis. Liiga sügavale istutamine võib põhjustada tüve mädanemist.
  • Vahekaugus: Kuna mikrobioota laiub täiskasvanuna kuni 2–5 meetrit, jäta taimede vahele sõltuvalt sordist ja soovitud tihedusest 1–1,5 meetrit. Kui soovid kiiret pinnakatet, võid istutada tihedamalt, kuid arvesta, et oksad hakkavad üksteise peal kasvama.

Esmane hooldus pärast istutamist

  • Kastmine: Pärast istutamist kasta taime põhjalikult. Esimesel kasvuaastal jälgi, et muld ei kuivaks täielikult läbi, kuni juurestik on kinnistunud.
  • Multšimine: Kata istutusala koorepuru või multšiga. See aitab hoida niiskust ja takistab umbrohu kasvu, kuni mikrobioota ise pinnase katab.

Nipp: Kui istutad mikrobioota kõnnitee või müüri servale, arvesta, et tema oksad hakkavad peagi üle ääre “voolama”. See loob väga ilusa efektse vaate, kuid võib kitsastes kohtades liikumist segada.

Võra võib kasvada üle ääre.

Millist mullasegu kasutada? Harilik mikrobioota on selles osas tänuväärne taim, et ta ei nõua “erikohtlemist” ega kalleid muldasid, kuid mõned nüansid aitavad tal kiiremini kopsakaks kasvada. Mikrobioota eelistab parasniisket, kergelt happelist kuni neutraalset mulda (pH 5,5–7,0).

  • Tavaline aiamuld: Kui sul on hea aiamuld, piisab selle segamisest komposti või okaspuudele mõeldud turbaga vahekorras 1:1.
  • Raske savimuld: See on mikrobioota suurim vaenlane. Sega istutusaugu mulda ohtralt liiva, peent kergkruusa või okaspuusubstraati, et muuta see õhulisemaks. Augu põhja tee kindlasti 10–15 cm paksune drenaažikiht (kruus või kivid).
  • Liivane muld: Kuna liivmuld kuivab kiiresti, sega sinna hulka huumust, komposti või musta mulda, mis aitab niiskust ja toitaineid kinni hoida.

Väetamine – vähem on rohkem. Okaspuud ei vaja üldiselt nii palju väetist kui lehtpõõsad või lilled. Liigne väetamine võib muuta mikrobioota kasvud “pehmeks” ja vähendada tema talvekindlust.

Istutamisel: Kõige mõistlikum on segada istutusaugu põhja pikaajalise toimega osmokootset okaspuuväetist (graanulid), mis vabastab toitaineid aeglaselt mitme kuu jooksul vastavalt vajadusele. Väldi värske sõnniku kasutamist, kuna see võib õrnad juured ära põletada.

Kevadine väetamine (aprill-mai): Kasuta spetsiaalset okaspuude kevadüldväetist. See annab taimele vajaliku lämmastikusüsti, et kevadel kiiresti roheliseks muutuda ja uusi kasve kasvatada. Puista graanulid põõsa alla (mitte otse vastu tüve!) ja rehitse kergelt mulla sisse või kata multšiga.

Sügisene väetamine (augusti lõpp – september) Sügisväetis on oluline, sest see ei sisalda lämmastikku (mis soodustaks võrsete kasvu), vaid kaaliumi ja fosforit. Need elemendid aitavad võrsetel puituda ja valmistavad taime ette karmiks talveks.

Oluline nõuanne: Multšimine. Mikrobioota armastab, kui tema “jalad” on jahedas ja niisked. Männikooremultš on ideaalne valik, sest see hoiab aeglaselt lagunedes mulla kergelt happelisena (mis mikrobiootale meeldib). Lisaks takistab niiskuse liigset aurustumist.

Lõikamine. Kuigi mikrobioota talub hästi lõikamist, ei ole see tavaliselt vajalik. Kui ta aga oma piiridest välja kasvab, on parim aeg kärpimiseks varakevad enne uute kasvude teket.

Mikrobioota istutamisel on oluline arvestada tema laiuva kasvukuju ja tundlikkusega liigniiskuse suhtes. Kuna tegemist on pikaealise ja vastupidava taimega, tagab õige algus talle ilusa vormi aastakümneteks.