Metsvits (Lysimachia) – rohttaimede ja igihaljaste puhmaste ning põõsaste perekond nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonnas. Perekonda kuulub umbes 150 liiki, millest enamus kasvab looduslikult Hiinas. Eestis kasvatatakse aiailutaimena peamiselt ripsmelise metsvitsa (L. ciliata) ja täpilise metsvitsa (L. punctata) sorte ning roomavat metsvitsa, mis sobivad suurepäraselt meie kliimasse. Metsvitsad on kasvuviisilt erineva välimusega, nii püstiste kui ka lamavate vartega. Lehed asetsevad varrel kas vastakult, vahelduvalt või mitmekaupa männastes. Nad on ilusate ja rohkearvuliste õitega looduslikud püsikud. Õied on tavaliselt kollased, kuid on tuntud ka valge- ja punaseõielised liigid.
Edeneb hästi nii päikeselisel kui ka poolvarjulisel kasvukohal. Muld peaks olema kergelt happelise reaktsiooniga, parasniiske ja rohke huumuse sisaldusega. Talub hästi alaliselt niisket pinnast. Metsvits on suurepärane kaldataim, sobib hästi looduspärastesse niidu ja metsaaedadesse, samuti püsilille peenra taha serva. Paljundada saab seemnetega, juurepuhma jagamise teel või ka varrepistikute abil.
Täpiline metsvits (L. punctata) on tuntud ka kukesaba ja põdralillena. Looduslikult kasvab Lõuna-Euroopast Kaukasuse mägedeni ulatuval alal niisketel kohtadel, meelsasti jõgede kallastel. Võib kasvada kuni 1m kõrguseks. See on meil tuntud aiataim ja kasvab hästi ka kuivematel kohtadel. Eelistab aga kergelt happelist, huumuserikast ja keskmise niiskuse sisaldusega pinnast. Edeneb hästi nii päikeselisel, kui poolvarjulisel kasvukohal. Visa ja talvekindel liik on säilinud vanades aedades ja kuulub Soome püsilillede põhiliikide hulka. Välimuselt meenutab veidi harilikku metsvitsa, kuid on sellest madalam, lehed on pikemate roodude ja ümarate tippudega. Kollased õied on 12…25 mm laiused ja neid on rohkelt õiemännastena tipmistes kobarates. Ei vaja erilist hooldust ja levib maa-aluste võsundite abil, mistõttu on mõistlik taimed istutada omaette gruppi või piirata levikut. Sobivad kaaslased on näiteks päevakübarad, suurekasvulised ilukõrred, siberi võhumõõgad, salveid, arendsi astilbed, kortsleht ja harilik kukesaba. Sobib kasvatamiseks peenras ja veesilmade ääres. Sort: ’Alexander’ säravkollaste õitega ja pilkupüüdvate kreemikate servadega tumeroheliste kuni 8cm pikkuste lehtedega, kõrgus 70 cm.
Ripsmeline metsvits (L. ciliata) sarnaneb eelmisele liigile, kuid ei levi nii kiiresti. Seda kuni meetriseks sirguvat taime kasvatatakse aedades üpris palju. Lehtede poolest meenutab harilikku metsvitsa, kuid veidi longus õisikud on erksalt helekollased. Tuntud on punaselehine sort ’Fire Cracker’.
Harilik metsvits (L. vulgaris) on meie looduslik taim. Tugevate püstiste vartega 1…1,2 meetri kõrgune taim. Süstjad kitsad keskmised- või helerohelised lehed on kolmekaupa männastes. Erkkollased õied tihedates tipmistes õisikutes. Taim on põneva väljanägemisega ka talvisel ajal, varred sobivad hästi kuivatamiseks. Kasvab ka kuivemates paikades, näiteks teeserval. Aias võib kasvatada nii kaldataimena kui ka lillepeenras.
Roomav metsvits (L. nummularia) on kasvuviisilt hästi madal ja maapinda kattev 5…10 cm kõrgune roomavate 20…60 cm pikkuste kergesti juurduvate võrsetega taim. Tihedad tumerohelised lehed on peaaegu ümmargused, vastakad. Õitseb rikkalikult juunis-juulis kuldkollaste 2…3 cm suuruste õitega. On väga hea pinnakattetaim. Sobib pinda katma püsikupeenrasse ja ka varjulistesse kohtadesse puude ning põõsaste all, kus muru ei kasva. Kasvuks eelistab niisket kuni parasniisket mulda. Paljundatakse enamasti puhma jagamisega kevadel või augustis-septembris. Roomavat metsvitsa võib leida ka Eestis looduslikult kasvamas salumetsades, seega ka aedades kergesti metsistuv liik. Sobivad naabrid on näiteks ilukõrrelised, priimulad, võhumõõgad, tradeskantsiad, sõnajalad ja muud samalaadsel kohal kasvavad looduslikud taimed. Sordid: ’Aurea’ ja ’Goldilocks’; kollaste lehtedega, mille taustal on õisi raske märgata, on liigist aeglasekasvulisemad ja talveõrnemad.
Roomav metsvits sobib nii pinnakatjaks kui amplitaimeks
- juuli 2013 Aialeht
Astrid Lepik
Amplites ja lillekastides moodustab roomav metsvits kauneid lillekaskaade, peenral on ta aga nägus pinnakatja.
Roomav metsvits (Lysimachia nummularia) kasvab meie looduses hea mullaga niiskepoolsetes kasvukohtades – kraavikallastel, karjamaadel, aasadel, teeservadel ja veekogude ääres. Taime ladinakeelne nimi nummularia (rahamündi sarnane) – viitab ümaratele lehtedele. Saksa keeles teatakse taime kui Pfennigkraut, inglise keeles aga Moneywort.
Roomavad varred võivad olla kuni 60 cm pikkused. Ümarad, kuni 3 cm läbimõõduga lehed asetsevad varrel vastakuti. Lehed on silmapaistvalt helerohelist värvi, sortidel ´Aurea` ja `Goldilocks` on lehed aga kuldkollased. Suvel, juunis-juulis ilmuvad lehekaenaldest armsad kollased ja taime kohta võrdlemisi suured, umbes 2.5 cm läbimõõduga õied.
Paremini edeneb ning lehed on ilusamad poolvarjulisel või varjulisel kasvukohal kus on parasjagu niiske ning viljakas muld. Päikselisel kasvukohal ja anumas kasvavad taimed võivad kannatada niiskusepuudusel ning neid tuleks regulaarselt kasta. Roomav metsvits pole päris päikseliselt kuumade ja kuivade kasvukohtade taim.
Kasvatades taime amplis või lillekastis, tuleks taimele tagada pidevalt niiske muld. Läbikuivamist taim ei talu – pehmed ja õrnad lehed kuivavad ruttu. Õnneks, ühekordsest kuivalejätmisest toibub taim aga üsna kiiresti.
Taime on lihtne paljundada nii puhma jagamise teel, kui võsunditega ning seda võib teha kevadest suve lõpuni. Peenras kasvavad taimed talvituvad üsna hästi (sordid kipuvad olema veidi pirtsakamad). Ka lillekastis kasvavaid taimi võib enne külmade saabumist peenrasse istutada ning lasta neil seal üle talve olla. Kevadel saab nad taas lillekasti istutada.
Roomav metsvits sobib hästi poolvarjulistesse ja niisketesse kohtadesse pinnakatjaks, samuti oma kasvuviisi tõttu amplisse ja lillekastisesse rippuma. Kui tingimused on soodsad ja taime väga ei piirata, võib ta peenral laiutama hakata või end laiali ajada murusse. Õnneks on laiutama kippuva taime piiramine võrdlemisi kerge.
Lisaks on roomav metsvits kasutusel olnud ka kui ravimtaim. Temaga on ravitud haavu – peenestatud taim haavale asetatuna aitab sel kiiremini paraneda. Temast on abi olnud kõhulahtisuse ja skorbuudi korral. Lisaks omab taim kergelt kootavat, rögalahtistavat ning mikroobidevastast toimet.
