Mesiputk
Mesiputk (Myrrhis odorata) on samanimelise taimeperekonna ainus liik sarikõieliste (Apiaceae/Umbelliferae) sugukonnas, kes looduslikult pärineb Lõuna-Euroopa mägedest, kuid on levinud kogu Euroopasse ja Aasiasse. Mesiputk on rohtset puhmikut moodustav mitmeaastane aianduslikku väärtust omav ilu- ja tarbetaim. Tuntud oma aniisisarnase lõhna poolest. Vajab kasvuks niisket ja viljakat mulda.
Mesiputk
Mesiputke varred on õõnsad, mis purustamisel lõhnavad tugevalt aniisi järele. Taim kasvab 0,8-1,8 meetri kõrguseks puhmikuks, lehed on helerohelised, peensulgajd liitlehed, mis kinnituvad varrele vahelduvalt. Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga. Õitseb juunis-juulis valgete viietiste õitega, mis on 8-10 kaupa koondunud ca 5 cm läbimõõduga tihedatesse liitsarikatesse (sarikõisikutesse). Taime kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema kaheosaline vili (kaksikseemnis). See on tugevalt roideline, tipus kahe ogaga (nii öelda nokaga), pikk (kuni 2,5 cm), elliptiline ja aniisimaitseline. Viljad on valminult pruunikasmustad, läikivad.
Eestis kasvab metsistunult maanteede ääres, ojade kallastel ja parkides. Kasvuks sobib poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht ja keskmise viljakusega niiskem kuni parasniiske vet hästi läbilaskev pinnas.
Paljundada saab seemnetega
Mesiputk
kevadel või puhmiku jagamisega nii kevadel kui sügisel. 1000 seemne mass on 35-42 grammi ja seemed säilitavad idanevuse 1-2 aastat.
Kasutamine. Mesiputke värskeid lehti saab kasutada salatites, suppides, kastmetes, magustoitudes. Võid teda kasutada aniisi, apteegitilli ja lagritsa-magusjuure asendajana. Suured magusad seemed sobivad suurepäraselt kompottide, hoidiste ja magustoitude maitsestamiseks või ka lihtsalt niisama maiustamiseks. Lehti kasutatakse kuumade jookide (tee) valmistamisel. Ravimtaimena parandab seedimist, leevendab köha.
Hea meetaim. Masshaljastamisel planeerida istutusnormiks 5 taime m2-le. Pärast õitsemist lõigatakse taimed tagasi.
