Sõrmkübar

Sõrmkübar (Digitalis) on 22 liigiga enamasti kaheaastaste taimede perekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast, mis looduslikult on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Aedades kasvatatakse peamiselt vereva sõrmkübara (D. purpurea) erivärvilisi sorte. Kasvab hästi päikeselisel kuni pool varjulisel, huumusrikkal, vett hästi läbi laskval kasvukohal. Taim on püstise 1 m kuni 2 m pikkuse õisikuvarrega, mis pärast õitsemist lõigatakse tagasi. Paljundatakse enamasti seemnetega. Seemned idanevad 15-18°C juures. Kergesti paljunevad ka isekülvi teel.

Paljud mürktaimed on aga õige kasutamise korral hindamatud ravimtaimed. Ravimit eristab mürgist vaid annuse suurus ja õige kasutamisviis. Näiteks verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) on meditsiini seisukohalt hindamatu taim, kes sisaldab asendamatuid südameglükosiide, mida on kasutatud kroonilise südamepuudulikkuse, hüpertoonia ja südame rütmihäirete raviks.

Omapärase õisikuga verev sõrmkübar väärib kohta igas poolvarjulises peenras. Säravroosad kellukesekujulised õied on rikkalikult täidetud tumepurpursete täpikestega. Jäigalt püstise vormiga taime lehestik püsib rohelisena terve hooaja vältel. Suurepärane nii massistutuseks, peenrale kõrgema aksendi lisamiseks, kui ka suuremasse konteinerisse. Seemnest valminud uued beebitaimed võib julgelt ümber istutada. Ideaalne lõikelilleks. Ettevaatust, taime osad on mürgised! Tugeva kasvuga, õievarred toestust ei vaja. Eelistab niiskemat, huumuserikast mulda.

Õied on koondunud kobarasse, mille kõrgus on 80 cm. Õitseb juunist augustini. Juba iidsetest aegadest kultuurtaim. On külma- ja põuakindlad. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab ka varjus. Siis jäävad küll õied väiksemaks. Vajab kerget, rammusat vett läbilaskvat pinnast. Ei talu seisvat vett. Vajab kobestamist ja 2-3 korda kompleksväetisega väetamist. Lõigata äraõitsaenud varred koheslt ära. Siis moodustuvad uued. Sügiseti kaetakse juured kõdusõnniku kihiga. Siis talvitub taim paremini ja õitseb järgmisel aastal rikkalikumalt. Paljundatakse seemnetega. Parim aeg on külvata aprilli lõpus otse kasvukohale. Seemnetele puistata väga õhuke mullakiht (niiskemas kohas turvast). Et saavutada kiirem tärkamine, võib seemneid eelnevalt leotada või katta looriga. Külvatakse ridatesse, mille vahekauguseks jätta 40-45 cm. Siis pole täiskasvanud taimedel kitsas. Võib ka ette kasvatada. Kui taimed tärkavad väga tihedalt, on soovitav kohe harvendada, muidu jäävad leherosetid väikeseks, õievarred lühikeseks ja õied väiksemaks. Algul kasvavad istikud väga aeglaselt, nii et pikeerida saab istikuid alles ühe-pooleteise kuu pärast. Pikeeritakse 5 cm vahedega. Kasvukohale istutada mai lõpus vahekaugusega 15-25 cm. Kasvatatakse suurte puude ja põõsaste ees, madalamate taimede taga, dekoreeritakse seinu. Kasutatakse ka lõikelillena.