Moorputk

Moorputk (Pastinaca) , ka pastikaak on rohttaimede perekond sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Umbes 15 liiki kasvab Euraasias. Lehed liht-, vähestel kahelisulgjad, õied kollased. Eestis kasvab põllupeenral, teeserval ja elamute lähedal harilik moorputk (P. sylvestris). Aed-moorputk ehk pastinaak (P. sativa) on lihaka peajuurega kaheaastane ravim-, maitse ja köögiviljataim. Kollakasvalge, piklikümmargune või pikk koonusekujuline juur on aromaatne ja magusamaitseline ning sisaldab rohkesti kuivaineid (süsivesikuid kuni 15%, rohkesti mineraalaineid, B- ja C-vitamiine). Kogu taimes, eriti seemneis on kumariine, eeterlikke õlisid, rasvõli. Aedmoorputk on üsna külmakindel, küllaldase lumikatte korral võib talvituda kasvukohal. Köögiviljana ja maitsetaimena kasutatakse juurt rahvameditsiinis ja ravimitööstuses kogu taime. Aedmoorputke kasvatatakse peamiselt Euroopas, Eestis vähe. Saagikus 20-30 t/ha. Kasvab hästi sügavalt haritud viljakal mullal. Paljundatakse seemnetega. 1000 seemne mass on 4-5 g, seemnete idanevus säilib 1-2 aastat ja seemned idanevad 14-21 päeva. Külvatakse varakevadel (taimede ettekasvatamiseks tuppa või kasvuhoonesse) või hilissügisel kasvukohale reavahega 25-30 cm, harvendatakse 5-6 pärislehe faasis vahedele reas 8-10 cm.