Helmikpööris

Otsi liike

Otsi
Generic filters

Filtreeri tähestiku järgi

Helmikpööris

Helmikpööris (Heuchera55 liigiga igihaljaste või pooligihaljaste puhmastaimede perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnas, mis looduslikult kasvavad Põhja-Ameerika mäestikes ja rannikualadel. Helmikpöörised eelistavad kasvamiseks huumusrikka neutraalse või pisut aluselise reaktsiooniga mullaga parasniisket päikeselist kuni varjulist kasvukohta. Vajavad kasvukohal noorendamist iga 4…6 aasta järel. Eemaldades õitsemise lõpetanud õisikud, pikendate õitsemist. Paljundada saab juurepuhmiku jagamisega kevadel või seemnete abil. Seemnest kasvatades õitseb taim teisel kasvuaastal. Istutamisel on sobiv vahekaugus 25…30 cm. Väetamisel on sobivam orgaaniline väetis, näiteks lehemuld või hea kompost. Helmikpöörised sobivad kasvatamiseks kiviktaimlas või püsilille peenras koos alpiastri, karpaadikelluka, kassisaba ja kadakkaeraga. Head lehtdekoratiivsed pinnakatte taimed, on aedades pakkumas tugevat konkurentsi hostadele, sest püsivad sügisel märksa kauem kenadena. Vaasis püsivad kaua värskena ja sobivad hästi kasutamiseks lilleseadetes.

Verev helmikpööris (H. sanguinea), mille kõrgus ulatub 45…60 cm ja õitseb maist juulini 1cm läbimõõduga tulipunaste õitega, mis on koondunud pöörisesse. See igihaljas taim pärineb looduslikult Mehhiko ja USA lõuna osariikide aladelt. Krobelised neerja kujuga lehed on kuni 5 cm läbimõõdus. Õied säravpunased, paiknevad püstistel väheste lehtedega vartel hõredates pööristes. Viimaste aastate suure aretustöö tulemusena on saadud palju hübriide, mille liigitamine on raskendatud põhjusel, et pole esivanemad täpselt teada, või siis on tunnused sarnased rohkem kui ühele liigile korraga. Paljud sordid on üles loetletud väri-helmikpööristena ja vastupidi.

Väri-helmikpööris (H. brizoides, syn. H. x hybrida) kõrgus varieerub 10…50 cm ja õite värvus valgest punaseni. Hübriidsed sordid; ’Amber Waves’ – heleroosad hea püsivusega õied, ambrakollane lehestik, patendi nr PP13348 EU11455; ’Amethyst Myst’ – ametüstpunane lopsakas jõulise kasvuga lehestik moodustab kiiresti suuri puhmaid; ’Beauty Color’ – rohelise-pronksja kirjud tekstuursed lehed, kõrgus 50 cm; ’Black Beauty’ – punakasmust lehestik, üks tumedama lehestikuga sorte helmikpööriste seas, vajab hea läbilaskvusega pinnast, patendi nr PP13288 EU11507; ’Blood Red’ – silmatorkavate veripunaste õitega sort, lehed rohelised, hõbeja ülepuistega, sobib kasutamiseks nii haljastuses kui ka konteineraianduses, hea lõikelill; ’Cafe Ole’ – säbrulised lehed meenutavad värvuselt piimashokolaadi, õied valged väheldase lillaga; ’Cherries Jubilee’ – pehmepunased õied soepruuni lehestiku taustal, kompaktse kasvuga, sobib ka konteineraianduses kasutamiseks; ’Caramel’ – kõrvetatud suhkru värvi lehed redisepunase tagaküljega, kreemvalged õied, talub päikest ja sooja kasvukohta, kõrgus 25 cm; ’Chocolate Ruffles’ – tugevalt rõmeliste burgundia punaste kuni mustjaspunaste lehtedega, auhinnatud medaliga Planetariumil „Parim Uus Püsik 1995“, patendi nr PP8965 EU3954; ’Encore’ – kreemjad õied roosa-halli kirju lehestiku kohal, kõrgus 35 cm, talub päikeselist sooja kasvukohta; ’Eden’s Mystery’ – velvetjas purpurne lehestik hõbeja ülepuistega, mis muutub lehtede vananedes intensiivsemaks, kõrgus 30 cm; ’Georgian Peach’ – suured maasikapunased hõbeja ülepuistega lehed; ’Ginger Ale’ – karamelljad lehed roosale üleminekuga, õied korallroosad kuni helepunased; ’Green Spice’ – rohelised tekstuursed lehed burgundiapunase ülepuistega; ’Gypsy Dancer’ – tumepruunid hõbeja ülepuistega tekstuursed lehed, rikkalik õitseja, patendi nr PP15959 EU17450; ’Pewter Moon’ – sügavpronksjas lehestik hõbeja ülepuistega, roosad õied paiknevad maroonpunastel vartel, kõrgus 35 cm; ’Pistache’ – kiirekasvuline laimirohelise lehestikuga sort, mis talub hästi ka päikeselist ja sooja kasvukohta, kõrgus 35 cm; ’Hollywood’ – säravad korallpunased kollase südatäpikesega õied, võib kordusõitseda, lehestik tumepunane hõbeja ülepuistega, sooniline-tekstuurne, hea konteineraia taim, patendi nr PP17129 PVR; ’Lime Rickey’ – laimirohelise tekstuurse lehestikuga, patendi nr PP17129 EU17451; ’Obsidian’ – ümarad veidi helkivad satiinmustjad lehed, patendi nr PP14836 EU15761; ’Midnight Rose’ – mustjaspunasel taustal heledamad lillad ebakorrapärase kujuga laigukesed, justkui pritsmed, väga omapärase lehestikuvärviga sort; ’Rachel’ – tumeroheline lehestik, mis päikeselisel kohal võib muutuda maroonpunaseks ning sügisel taas mustjasroheliseks, roosad õied paiknevad burgundiapunastel vartel, kõrgus 45 cm; ’Velvet Night’ – ploomimustad lehed on metalse ülepuistega, õied roosakas valged, kõrgus 65 cm; ’Vesuvius’ – mustjaspunakas lehestik pakub suurepärast kontrasti tumeroosadele rohketele õitele, mis paiknevad pikkadel lehestiku kohal kõrguvatel õisikuvartel. Õitseb rikkalikult ka poolvarjulisel kohal.

Väikeseõieline helmikpööris (H. micrantha) ‘Palace Purple’, mille lehepuhma kõrgus on 15 cm ja koos õisikuvartega 40 cm. Tema lehestik on pruunikaspunane ja õied valged, kompaktse kasvu tõttu sobib suurepäraselt konteineraianduses kasutamiseks. Eestis aitas nimetatud sordi populaarseks muuta omaaegse Haide Puukooli tõhus paljundustegevus eesotsas meisteraednik Arnold Hannustiga. Taim on Eesti oludes osutunud üsnagi vastupidavaks.

Helmikpööriste hämmastav värvipalett

  1. august 2012 Maaleht

Aarne Kähr

Ühegi teise püsilille lehestik ei saa uhkustada sellise värvivalikuga, kui seda on helmikpööristel.

Kui mõelda helmikpööristele (Heu­chera) mõnikümmend aastat tagasi, siis tol ajal oli saada vaid tumedalehine sort ‘Palace Purple’. Nüüd on värvipalett muutunud kardinaalselt: suures valikus on hõbedasi, oranže, kollaseid, roosasid, punaseid, erkrohelisi jne lehtedega sorte. Aretatud on üle saja sordi.

Helmikpööristel on ümarsüdajad juurmised lehed. On nõrgakasvulisi sorte, mida kasutatakse pinnakatteks, kõrgeimad võivad ulatuda aga pea 60 sentimeetrini. Enamik sorte on siiski keskmise kasvutugevusega.

Õite värviskaala ulatub valgest punaseni. Õrnu õisikuid võib edukalt kasutada ka lõikelilledena, lehtedega saab aga dekoreerida väiksemaid kimpe. Eriti sobivad värvikad ja põnevate mustritega lehed floristidele, kes armastavad kimpudes ja seadetes ebatavalisi värvikooslusi.

Nime on lill saanud saksa arsti ja botaaniku Johann Heinrich von Heu­cheri (1677–1747) järgi. Perekonnas on veerandsada liiki, mis levinud Põhja-Ameerika rannikualadel ja mägedes Ontariost Minnesotani, mõned esinevad ka Mehhikos.

Sobivaim koht on poolvarjus

Kõige paremini kasvavad helmikpöörised poolvarjulises kohas, kuhu päeva jooksul paistab mõned tunnid päike. Täisvari neile ei sobi. Hästi tunnevad nad end ka päikeselisel kasvukohal, kui seal on piisavalt niiskust. Looduses rannikualadel kasvades pole niiskusega probleeme, mägedes näeb neid aga sageli allikate läheduses.

Muld peab olema toitaineterikas, aga mitte väga rammus, ja hästi vett läbi laskma. Kuna helmikpöörised pole sügava juurekavaga, piisab neile umbes 25 cm sügavusest kobestatud pinnasest.

Helmikpööris on talvehaljas, seepärast leidke talle tuultest kaitstud soe kasvukoht, kuna vinged ja külmad tuuled võivad talvel lehti kahjustada. Samuti võib neid rikkuda talvine päike.

Kahjustuste vältimiseks katke taimed vastu talve kuuseokstega. Lehed elavad üle kuni 15kraadise külma, krõbedamate miinuskraadide puhul on soovitatav lehtede säilitamiseks visata taimedele lund või katta need soojustava materjaliga.

Kui lehed said siiski kahjustusi, lõigake need kevadel terava noaga maha, aga mitte enne, kui südamikus on näha uute lehtede kasvu. Meil kasvatatavad sordid on täiesti külmakindlad, vaatamata sellele, et lehed võivad saada talvekahjustusi.

Helmikpöörised on vähenõudlikud taimed, see on samuti nende populaarsuse põhjuseks.

Kevadel võiksite neid väetada kaks korda: aprilli lõpus – mai algul ja juunis lämmastikurohke väetisega, et taimed saaksid hea stardi kasvu alustamiseks. Augustis andke sügisväetist, mille kõrgem kaaliumi- ja fosforisisaldus aitab taimedel talveks paremini ette valmistuda, tõuseb talvekindlus ning ka kevadine kasvu algus on jõulisem.

Küllaltki pindmise juurekava tõttu tuleb helmikpööriseid põua ajal kindlasti kasta. Kui nad on siiski kannatanud kuivuse tõttu, andke neile korralikult juua ning kuni taastumiseni varjutage, näiteks kuuseokstega. See kehtib ka teiste kuivuse käes kannatanud taimede kohta.

Annavad ka isekülve

Paljundatakse pistikutega. Lõigake need nii, et pistikule jääks 2–3 korralikult välja arenenud lehte, asetage kasvuturbasse, katke kilega. Juurdumise ajal on oluline kõrge õhuniiskus ja väike aurumispind, seetõttu piisabki paarist-kolmest lehest.

Pistikud juurduvad olenevalt temperatuurist umbes kolm nädalat, siis tuleb nad potistada. Mõne nädala pärast on neist kasvanud noored taimed, mis saab peenrale istutada. Parem on, kui pistikute juurutamine toimuks kasvumajas.

Siiski saab mõningaid sordirühmi paljundada ka seemnetega. Nii annab näiteks ‘Palace Purple Select’ küllaltki ühtlase, väga tumeda lehestikuga järglaskonna.

Seevastu ‘Dale’s Straini’ järeltulijad on väga varieeruvad. Kõige ilusamad neist on marmoreeritud lehtedega järglased, kuigi seemnekülvist võib mõnikord tulla ka täiesti roheliste lehtedega taimi. Kõige kaunimalt värvunud lehtedega seemikuid on mõttekas edasi paljundada pistikutega.

Helmikpöörised võivad anda ka isekülve ning mõni hübriidne järglane võib olla vägagi kauni lehestikuga.

Helmikpööriste kasvatamine seemnest pole sugugi lihtne. Nad tärkavad küll ilusti, ilma igasuguste protseduurideta, aga tõusmed on väga tillukesed ning algul väga aeglase kasvuga. Nende pikeerimine on mitteprofessionaalile tõeline katsumus.

Kuhu ja kellega

Helmikpöörised sobivad hästi okaspuude ette. Neid saab edukalt kasutada ka koos suvelilledega taimekastides ja amplites. Talveks tuleb nad anumast siiski välja võtta ja aeda istutada.

Kuigi tumedad helmikpöörised on väga efektsed oma ebatavalise lehevärvi tõttu, on neile aiakujunduses raske kohta leida. Esiteks: lähivaates võib see ebatavaline värvitoon mõjuda süngelt. Teiseks ei tule tume lehestik tumeda mulla taustal esile.

Seetõttu on oluline naabrite valik, et pehmendada rasket tumedat värvi. Hea kombinatsioon heledamate naabritega võib olla väga efektne, isegi ekstravagantne. Lehevärv muutub vastavalt aastaajale, sordile omane tüüpiline värv tuleb esile vanematel lehtedel.