Ebaküpress

Ebaküpress (Chamaecỳparis) perekonda kuuluvad igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neist on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan).

Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera) Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena. Tüve koor punakaspruun, kasv looklev, laikoonusjas. Eestis on kasvatatud kultuuris päris pikka aega, Euroopasse toodud 1861. aastal. Mägi-ebaküpressi kodumaaks on Jaapan, kasvades looduslikult mägedes 500…2000 m kõrgusel koos teiste okaspuudega põhiliselt Honshu saarel. Võrsed tugevad, helepruunid, ümarad. Pungad tipmiste soomustega varjatud, pole üldse näha. Okkad pealt helerohelised, keskmised soomused pikliku õlinäärmega, alt keskmised soomused kahe valkja laiguga, külgsoomused ühe valkja laiguga. Soomused on väikesed ja teravatipulised, külgsoomused võrsest eemalehoiduvad, hõõrudes lõhnavad meeldivalt. Käbid kuni 1 cm läbimõõdus, kerajad, valminult kollakasrohelised, kilpjate käbisoomuste all on enamasti 1…2 kahe tiivaga varustatud väikest seemet. Eesti oludes kasvab mägi-ebaküpress tavaliselt laikoonusja põõsana või madalama puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal, kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Sorte on aretatud väga rikkalikult, millistest võiks mainida alljärgnevaid: ‘Argenteovariegata’ – põhiliigile omase kasvuga, kuid noorte võrsete tipud valgekirjud; ‘Boulevard’ – kuni 5 m kõrgune sümmeetrilis-kooonusjas sort, suvel hõbedaste, talvel hallikassiniste soomustega; ‘Filifera’ – laikoonusjas, kuni 5 m kõrgune, võrsed nöörjalt rippuvad, külgvõrseid väga vähe, soomused rohekad; ‘Filifera Aurea’ – kasv kuni 3 m, kuju sama eelmisega, väga aeglasekasvuline, võrsed kuldkollased; ‘Nana’ – väga aeglasekasvuline, kuni 1 m kõrguseks ja 1,5 m läbimõõdus kasvav ümar, sinakasroheliste soomustega tihe põõsas; ‘Plumosa’ – laimunajas kuni 10 m kõrguseks kasvav okkakujuliste okastega, sulgjate okstega madal puu; ‘Squarrosa’ – 5…10 m kõrge, koonusja võraga, lehed okkakujulised, pehmed, pealt sinakasrohelised, alt hõbevalged; ‘Sungold’ – 1…2 m kõrgune ümar, kollaste rippuvate võrsetega sort.

Kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis lawsoniána) Nimetus antud puukooliomaniku ja sordiaretaja C. Lawsoni järgi. Kodumaal ulatuvad mõõtmed 50…60 m kõrguseni ja tüveläbimõõt 2…4 m. Tegemist on ühe võimsama puuga Põhja-Ameerika lääneosas. Kalifornia ebaküpressi kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa rannikuala, kasvades Oregoni ja California osariigis merepinnast kuni 1500 m kõrguseni mägedes. Võrsed üsna peened, pruunid, ümarad, pikkade pruunide soomustega kaetud. Pungad täiesti nähtamatud soomuste alla peidetult. Okkad soomusjad, kuni 1,5 mm pikad, tihedalt kokkusurutud, pealt rohekad, alt hallikasrohelised tänu valkjale lapile soomuse allosas. Käbid kerajad, umbes 1 cm läbimõõduga, valminult pruunid. Meie oludesse on aga puu veidi külmahell ja seepärast pole Eestis suuri puid kasvamas. Küll on aga kalifornia e. rohkest sordivalikust kasvatatud meil üpris edukalt mitmeid sorte, millised on külmakindlamad põhiliigist. Puit on vastupidav mädanemistele ja väga väärtuslik. Kuivõrd kliima on meil muutunud soojemaks, võiks ilmselt kasvatada julgemini haljastuses. Väga rikkalik sordivalik (umbes 150 sorti), millistest siinkohal mainiks vaid mõnda: ‘Minima Aurea’ – kasvab kuni 1 m kõrguse kollase koonusena; ‘Pygmaea Argentea’ – kuni 1 m kõrgune ümar kääbus, oksad valkjate tippudega.

Nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkaténsis) Puu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, kasvades rannikumadalikult kuni 2500 m kõrguseni mägedes. Armastab kõrget õhuniiskust, meil külmahell ja ilmselt on viga selles, et meile sattunud taimed on pärit soojadelt rannikualadelt. Käbid umbes 1 cm läbimõõdus, seemned valmivad 2. aastal. On ka sorte.

Tömbiokkaline ebaküpress (Chamaecyparis obtúsa) Pärineb Jaapanist, kasvades mägedes suure puuna. Soomused suured tömbid, pealt tumerohelised, alt hallikasvalgete lappidega. Võra tihe ja laiuv. Tömbiokkalise ebaküpressi sordid peaksid meil paremini kasvama kui kalifornia ebaküpressi sordid, kuid külma ja kevadise päikesepõletiku eest varju tahavad nemadki.

Lõhnav ebaküpress on meil perspektiivne ilupuu

17. veebruar 2014Aialeht

Tapio Vares

Dendromaailm on veider. Mõni esmapilgul täiesti sobilik võõramaine liik ei ela meie talvesid üle. Nagu näiteks kõrgelt Kalifornia mägedest pärit mammutipuu. Teisalt alt soojast Vaikse ookeani äärest pärit kalifornia ebaküpress peab siinmail vastu küll.

Üks liik, keda ma lootusetult külmaõrnaks pidasin, on lõhnav ebaküpress (Chamaecyparis thyoides). Ometi kasvavad Lätis Salaspilsi botaanikaaias viljuvad puud, kelle seemnetest kasvatab Eestis Häädemeestel järglasi Tõnu Lind. Tegemist on meie mõistes tõelise dendroloogilise haruldusega ja ega see liik küllap mujalgi Euroopas haljastuses sage ole.

Välimuselt on lõhnav ebaküpress omapärane ja ilus. Kuna võrsed on hästi peenikesed, siis on puu võra õhulise moega, kujult kitsaskoonusjas või suisa sammasjas. Liik jaguneb kaheks alamliigiks: Mehhiko lahe ääres rohelisevõrseline subsp. henryae ja USA idarannikul subsp. thyoides, kelle võrsed on sinakad. Seda viimast Euroopas eeskätt kasvatataksegi, kuna on külmakindlam. See tüüpalamliik levib looduslikult Atlandi rannikulähedastel aladel kuni 450 m üle merepinna, kasvades koos näiteks selliste eksootiliste tegelastega nagu soosekvoia (sooküpress), nüssad ja osaliselt talvehaljas virgiinia magnoolia. Areaali põhjapiir ulatub aga otsaga Maine’i osariiki, kus termomeetri näit võib talvel langeda kuni -38 kraadini. Sellest siis ka selle muidu pehme kliimaga rannikulähedase puuliigi üllatav külmakindlus. Levila põhjaosas kasvab ta kuni 18 m, lõuna pool isegi max 37 m kõrgeks. Esimestel aastakümnetel kasvab puu suve jooksul heades tingimustes kõrgust juurde jalg kuni poolteist.

Siit tulenebki aga üks eripära, nimelt head kasvutingimused. Lõhnav ebaküpress elutseb oma areaalis eeskätt jõgede kallastel ja suisa soodes. Mulla pH on seal 3,5 kuni 5,5, seega täiesti happeline. Nõnda võib arvata, et ega talle kuivad mullad hästi ei meeldi. Huvitav, mida ta lubjastest muldadest arvab?

Lõhnav ebaküpress näikse olevat taas üks selleine esmapilgul pirtsakas liik, kes end aga Hiiumaal hästi peaks tundma. Siin levivad väga laialdaselt liigniisked happelised mereliivatasandikud. Iseasi, paljudel koduaed sellistel maadel asub. Küllap saab ta hästi hakkama siiski ka parasniisketel muldadel.

Paraku on tegu dendroloogilise defitsiidiga, kelle hankimine nõuab tublit tahtmist. Võib arvata, et ega temast meil laialdaselt kasvatatavat ilupuud ei tule, jääb pigem kollektsionääride rõõmuks. Ma ise loodan oma mullu saadud lõhnavast ebaküpressist igatahes aina kasvavat rõõmu. Aastatega võiks ta koos kõrval sirguvate ambrapuude, soosekvoia, igihaljaste kalmiate ja teiste kanarbikulistega luua meeli paeluva koosluse, killukese eksootilistest USA idaosa niisketest metsadest.