Liigikirjeldused

Kipslill

Kipslill (Gypsophila)

väikeste valgete või roosade õitega lubja- ja kipsilembeste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast. Neid on u 70 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt Euroopas ja Aasias. Eestis kasvab 2 liiki: kännaskipslill (G. fastigiata) ja müürkipslill (G. muralis). Kipslilled vajavad päikeselist kasvukohta ja eelistavad kerget kuivemat lubja- ja toitaineterikast mulda, kuid kasvavad ka tavalisel aiamullal. Kipslilled on pikaealised, vähenõudlikud, talvekindlad ja kuivust taluvad aiailutaimed. Taimed istutatakse kohe alalisele kasvukohale, et hiljem sügavat sammasjuurt mitte vigastada. Sügiseti, soojadel talvedel ning varakevadel tuleb jälgida, et taimede kasvukoht ei muutuks liigniiskeks - siis võib juurekael mädanema minna ning taim hävib. Õitseb juulist kuni sügiskülmadeni. Õied valged või roosad. Püsikuid saab paljundada juurekaelalt murtud pistikutega või seemnetega, mis kasvuhoones idanevad 3...4 nädalaga. Noored taimed hakkavad õitsema 2. või 3. aastal. Kipslill on sügava juurestikuga, mistõttu vajab sügavapõhjalist vett hästi läbilaskvat, lubjarikast pinnast. Kasvukoht peaks olema päikeseline ja tugevate tuulte eest kaitstud paik. Kipslilled on ilusad üksiktaimena või rühmana püsilillepeenras, suuremas kiviktaimlas või murus avaramas aias. Meeldiv lisand on kipslill lillekimpudes või korvides. Sobib kuivatatult ka talvistesse kimpudesse ja lilleseadetesse. Varsi tuleks lõigata kuivatamiseks siis, kui õied on täielikult avanenud, ja kuiva ilmaga.

Müür-kipslill (G. muralis) on populaarne üheaastane amplilill. See laiuv liik kasvab looduslikult Kesk-Euroopast Siberini. Lehed on kitsad, rohelised kuni sinakas-rohelised. Kohevad pilvelaadsed õisikud koosnevad paljudest väikestest valgetest kuni kahvatulilladest õitest. Kasvukõrgus ja puhma laius küündib 60 cm-ni. Sorte: ’Garden Bride’ – 30 cm kõrge valgete ja tumeroosade õitega; ’Gypsy’ – eelmisega samakõrge pehmeroosade täidisõitega.

Pööris-kipslill (G. paniculata) on tugevavarreline, ladvast rohkelt hargnenud taim, mis täiskasvanuna täidab kuupmeetrise ruumi. Pärit on liik Kesk- ja Ida-Euroopast kuni Kesk-Aasiani ulatuvalt alalt, kus kasvab steppides. Lehed on hallikad kitsaslineaalsed. Pilvelaadsed õisikud on laiad, kohevad ja õierikkad. Õitseb juuli-september. Sügavale tungiva sammasjuurestiku tõttu ei saa vanu taimi ümber istutada. Kuigi teda on kaua kasvatatud, ei leidu kuskil vanu eksemplare, sest väga pikaealiseks need taimed ei ela. Õisikuid kasutatakse meelsasti lillekimpudes. Sobivad partnertaimed on roosid, mesiohakad, sügisheleeniumid, kukekannused, kurekellad, idamagunad, tulbid, leeklilled, naistenõgesed, kassisaba, kurerehad, ilukõrrelised, lupiinid, ogaputked ja angervaks-raudrohi. Kasvatatakse mitmeid sorte: ’Flamingo’ – roosade täidisõitega, 120 cm kõrgune; ’Bristol Fairy’ – valgete täidisõitega; ’Compacta Plena’ – vaid 20 cm kõrguseks kasvav kiviktaimlasse sobiv valgete täidisõitega sort.

Roomav kipslill (G. repens) on madalakasvuline, lamavate võrsete abil leviv vaibalaadne kiviktaimla- ja pinnakattetaim. Pärineb kesk-Euroopa mäestikest. Õied on tavaliselt valged. Sobivad naabertaimed on teiste seas naistenõgesed, drüüas, roomav kukehari, madalad kellukad ja nelgid, liivateed, sibullilled, mis suudavad roomava kipslille vaibast läbi kasvada. Sordid: ’Rosea’ – erkroosade õitega; ’Rote Schönheit’ – tumeroosade õitega.

Aed-kipslilledeks (G. paniculata x G. repens ’Rosea’) kutsutakse pööris- ja roomava kipslille ristandeid. Aed-kipslill ei ole nii tundlik pinnase drenaaži suhtes nagu pööris-kipslill, mistõttu seda on lihtsam kasvatada ja vääriks enam kasutust. Tuntuim sort on ’Rosenschleier’ – roosade täidisõitega, kasvab ca 40 cm kõrguseks.

Kaunis kipslill (G. elegans). Enamasti üheaastase suvelillena kasvatatav. Puhasvalgete ja suuremate õitega, kui pööris-kipslillel. Seemned võib külvata otse kasvukohale avamaal kobestatud ja niiskesse mulda 5 mm sügavusele aprillis-mais. Taimede ettekasvatamiseks võib külvata ka juba märtsis. Vältida tuleks külvide läbikuivamist ja samuti liigniiskust. Idanemine temperatuuril 15ºC kestab 10...14 päeva. Ühes grammis on kuni 2000 seemet. Kui külvid on tärganud, harvenda seemikud 7...10 cm vahedega.

« Tagasi