Liigikirjeldused

Jumikas

Jumikas (Centaurea)

450 liigiga ühe- ja kaheaastaste rohttaimede või puhmaste ja poolpõõsaste perekond korvõieliste sugukonnast, mis on looduslikult levinud eelkõige Euraasia põhjaosa parasvöötme erinevates kasvukohtades. Õievärvus on valge, roosa, lilla, kollane või sinakas-purpurne. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki. Kultuurtaimedena kasvatatavad liigid ja sordid vajavad kasvuks vett hästi läbilaskvat pinnast ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Tuulisel paigal kasvatades saab jahukastesse nakatumise ohtu vähendada. Jumikaid, eriti rukkilille on kõige lihtsam paljundada seemnetega kevadel. Seemned idanevad kasvuhoones 1...2 nädalat. Püsikuid võib paljundad ka puhma jagamise teel või ka rohtsete kuni poolpuitunud pistikutega suvel.  

Suureõisikuline jumikas (C. macrocephala) hea vastupidavuse ja talvekindlusega Kaukaasia mäestikust pärinev liik. Võib kasvada kuni meetri kõrguseks, suured tupsjad kollased õied paiknevad püstise õisikuvarre tipus. Odaja kujuga rohelised lehed on kaetud väikeste hõbejate karvakestega. Eesti oludesse suurepäraselt sobiv liik, võiks senisest märksa rohkem haljastamisel kasutamist leida.

Kurdistani jumikas (C. hypoleuca) kasvab olenevalt sordist 40...60 cm kõrguseks. Eelistab päikeselist keskmise viljakusega pinnasega kasvukohta. Looduslikult kasvab Türgis ja Põhja-Iraanis. Talub üsna hästi põuda ja kesiseid tingimusi, ulukid ei kahjusta taime. Hea lõikelill ja kuivseadete komponent. Iluaianduses on kasutust leidnud sort; ‘John Coutts’ oma ilusate lavendliroosade õitega. Kasvukuju on põõsasjas, lehed hallikasrohelised, kasvab kuni 60cm kõrguseks. Eestis võib talvitumisel kahjustuda eelkõige liigniiskuse korral ja kui lumeta talvel leiab aset temperatuuri kiire langus.

Mägijumikas (C. montana) on looduslikult Euroopa mägedes kasvav püsilill. Võib küündida kuni 80 cm kõrguseks. Levib risoomide abil ning võib moodustada laiuvaid suuri klumpe ja puhmaid. Õied on sinised kuni lillad, teisendil ’Alba’ aga valged. Viimane on ka aeglasema kasvuga ning jääb siniseõielisest põhiliigi esindajast madalamaks. Eesti oludes talvele vastupidav, tuleks vältida istutamist kohale, mis võib aegajalt liigniiske olla.

Harilik rukkilill (C. cyanus) on siniste õitega üheaastane rohttaim. Teravilja, eriti taliteravilja umbrohi, kasvab peaaegu kogu maakeral. Õisi tarvitatakse droogina, eriti rahvameditsiinis. Rukkilill on eesti rahvuslill. Kultuurvorme (sealhulgas punaste, roosade ja valgete õitega) kasvatatakse aiailutaimena. Pestitsiidide kasutamise pärast väheneb rukkilille arvukus kõikjal. Ühes grammis on kuni 200 seemet. Rukkilille seemneid võib külvata aprillis mais otse kasvukohale. Temperatuuril 15ºC idaneb külv 12...20 päeva. Sortidest on enam kasutamist leidnud: ‘Blue Diadem’ – suured täidisõielised sinisevärvilised kaunid õied; ‘Florence Series’ – madalakasvuline sort väga erinevate õievärvidega.

« Tagasi