Liigikirjeldused

Talihali

Talihali (Gaultheria)

perekonda kuuluvad igihaljad, vahelduvate saagjaservaliste lühirootsuliste lihtlehtedega madalad põõsad. Õied kupjad või kellukjad, viietised (harva neljatised), tolmukaid 10 (8) üksikult või kobarates, tipmed sirged kuni tagasikäändunud. Vili viiepesaline ebamari (lihakas kupar), sisaldab palju väikeseid seemneid, tavaliselt punane. Taimed meenutavad meile tuttavat pohla, ka paljunevad enamasti samuti risoomidega, moodustades igihaljaid kogumikke. Perekonnas umbes 120 (200) liiki, enamus kasvab subtroopikas ja troopikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere saartel, Jaapanist Austraalia, Tasmaania ja Uus-Meremaani. Vaid mõned liigid meil enam-vähem külmakindlad.

Lamav talihali (G. procumbens) on kuni 20 cm kõrgune aeglaselt risoomide abil leviv kompaktne pinnakattetaim kasvab Põhja-Ameerika idaosa liivastel muldadel alusmetsas ja lagendikel. Võrsed maadjad, püstiste tippudega, paljad. Lehed äraspidimunajad, 2,5…5 x 1…2,5 cm, läikivad, tumerohelised, nahkjad, pealt ja alt paljad, talvel pronkspunased. Õied ühekaupa lehekaenaldes, heleroosad kuni valged, longus, tolmeldatakse kimalaste poolt, puhkevad suve teisel poolel. Viljad punased, kuni 1,5 cm läbimõõdus ebamarjad, valmivad septembris, jäävad põõsastele kevadeni, maitsetud (kuid mitte mürgised), linnud söövad ja levitavad, viljadega põõsad väga dekoratiivsed. USA-s kasutatakse vilju puuviljatortide kaunistamisel. Külmakindel ja suurte puude konkurentsi taluv, haljastuses võiks rohkem väikestes koduaedades ja turbaaedades kasutada kui ühte paremat pinnakattetaime, okaspuude vahel kasvatada jne. Ameerikas kasutatakse liigi värskeid või kuivatatud lehti tee valmistamiseks, samuti aurutatakse neist õli, millisega maitsestatakse komme, närimiskummi jm. Tuntuim on sort: ’Red Baron’.

Harilik talihali (G. shallon) on eelmisest tugevam ja kõrgem, kuni 0,8 m kõrgeks kasvav püstine, hea pinnasekatja põõsas on pärit Põhja-Ameerikast, Alaskast Kaliforniani, kasvades niiskete, tihedate metsade alusrindes. Võrsed vonklevad, näärmekarvased. Lehed munajad, kuni ümarmunajad, 5…12 x 2…9 cm, lühidalt teritunud tipu ja ümara alusega, nahkjad, jämesaagja servaga, mõlemalt küljelt paljad. Õied kuni 15 õielistes pikkades kobarates (umbes 10 cm pikad), õiekroon laikupjas, valge kuni roosa. Viljad mustjaspunased ebamarjad, umbes 1 cm läbimõõdus, hajusalt näärmekarvased. On eelmistest liikidest külmahellem ja lumeta talvedel võib saada tõsiseid külmakahjustusi. Meeldib kasvuks kõrge õhuniiskusega kliima, sobib turvasmuld, kasvab ka avapäikeses, kuid paremini varjus. Väga tore lehestik ja kevadeni põõsastele jäävad marjad teevad liigi dekoratiivseks. Haljastuses peaks siiski hakkama julgelt kasutama, eriti Lääne-Eestis.

« Tagasi