Liigikirjeldused

Hanerohi 

Hanerohi  (Arabis)

umbes 120 liigiga enamasti madalate ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede perekond ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnast. Looduslikult on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja Vahemeremaades kuni troopilise Aafrikani. Neil on juurmised lehed enamasti talbjad, paiknevad kodarikuna, varrelehed on rootsuta ja „kõrvakestega“. Õied on neljatised, värvuselt valged, kollakad, roosad või lillad ja paiknevad kobaras. Viljaks kõder, milles seemned paiknevad üherealiselt. Liike paljundatakse seemnetega ja jagamise teel, sorte ainult jagamise teel. Seemned idanevad 3...4 nädalat. Istikute soovitatav istutusvahe oleks 25 cm. Jagada on soovitav varakevadel või hilissuvel ja varasügisel.

Eestis on looduslikult levinud kaks liiki: kare hanerohi (A. hirsuta) ja aas-hanerohi (A. planisiliqua). Aedades kasvatatakse püsikutena mitmeid liike ja nende sorte.

Alpi hanerohtu (A. alpina) iseloomustavad juurmised veidi karvased hambulise servaga rohelised lehed ning pikliksüstjad varrelehed. Kasvab padjandina, mille kõrgus küünib 15...25 cm. Õitseb aprillis – mais valgete lõhnavate kobaras paiknevate õitega.

Kaukaasia hanerohi (A. caucasica, syn. A. albida) on mõnedel andmetel alpi hanerohu alamliik, mille tüüpiline kasvukoht mäestikuline. Neid iseloomustavad hallikasrohelised üksikute hõredate hammastega lehed, neist juurmised on äraspidimunajad ja varrelehed alusel südajasnooljad, varreümbrised. Kõdrad on laiuvad. Taimed kasvavad samuti padjandina, kuid nende kõrgus ulatub kuni 20 cm ja õitsevad aprillist juunini. Eelistavad hea drenaažiga kuivemat pinnast ja päikeselist kasvukohta, kuid kasvavad ka tavalisel aiamullal. Taluvad kerget varju, kuid siis õitsevad vähem. Ideaalsed kiviktaimlasse ja kivimüüridele, kuid ka äärislilleks püsilillepeenras. Sordid on eri värvi õite ja täituvusega: ’Rosea’ – heleroosade õitega, mis vananedes pleekivad, puhma kõrgus kuni 15 cm; ’Snowcap’ – sama kõrge, kuid liigist suuremate valgete õitega; ’Plena’ – valgete täidisõitega ja kõrgus ulatub 20...25cm; ’Variegata’ –  lehed on rohelised ja kollakasvalkja äärisega.

Ungari hanerohi (A. procurrens) on väga sarnane kaukaasia hanerohule, kuid on väiksemate lehtedega ja madalam (kõrgus kuni 10 cm). Tuntud on sort ’Variegata’, millel keskelt rohelised lehed muutuvad äärepoolt roosakaks ja edasi kuni kreemikasvalgeni. Valged õied on ainult rohelistel lehtedel.

Tähtkarvane hanerohi  (A. ferdinandi-coburgi) on uuematel andmetel ungari hanerohu sünonüüm ja kõik tema sordid on loetletud ungari hanerohu sortideks. Lisaks juba eelpool mainitud ’Variegata’, on levinud ka rohelise kollasekirjude lehtedega ’Old Gold’.

« Tagasi