Liigikirjeldused

Naistenõges

Naistenõges (Nepeta)

on püsikute, harva üheaastaste rohttaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Paljundatakse seemnetega või vanade puhmaste jagamise teel. Seemnete idanevus säilib 3-4 aastat, tõusmed tärkavad 21-28 päeva pärast külvamist. Taimi võib ette kasvatada katmikalal ja istutada avamaale juuni algul, kuid võib külvata ka kohe avamaale. Taimedel talvekahjustusi tavaliselt ei esine. Võib paljuneda ka isekülvi teel. Mesilased armastavad seda taime, mesinike aias peaks ta kindlasti olema. Soovitav on istutada mõni taim ka köögiviljade lähedale, et peletada lehemahla imevaid kahjureid.

Harilik naistenõges (N. cataria) on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. Naistenõgesest valmistatud tee mõjub rahustavalt, seda juuakse ka hingamisteede ja seedeelundite katarri korral. Maitsetaimena kasutatakse nagu melissi Korjatakse pehmevarrelist ladvaosa enne õitsemist. Ei kasutata naistenõgese jämedaid varsi. Taimed lõigatakse maha 5-8 cm kõrguselt maapinnast. Suvejooksul koristatakse 3-4 korda, viimast korda septembri algul. Väga noori pehmeid võrseid saab lisada salatitesse ja suppidele. On ka traditsiooniline kalamaitseaine. Kosmeetiliselt kasutatakse kiheleva peanaha rahustamiseks, pannakse peale marrastustele ja muhkudele. Kasutatakse külmetushaiguste puhul, sest paneb higistama, alandab palavikku ja rahustab. Seedehäirete korral sobib juua pärast sööki üks klaasike naistenõgese teed, see annab leevendust, ei tule kõrvetisi ega teki gaase.

Faasseni naistenõges (N. faassenii) on aedades kasvatatav põõsasjas ilutaim, mis õitseb varasuvest kuni sügiseni. Lavendelsinised purpurse südamikuga õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Puhma kõrgus keskmiselt 45 cm. On püsik ja sarnaneb harilikule naistenõgesele.

 

Naistenõges õitseb kauem kui meliss

Terviseleht

Aive Luigela

Seekord räägin naistenõgesest, mida sageli peetakse melissiks. Noored taimed ongi nii välimuselt kui maitselt ja lõhnalt sarnased. Selle taime päritolu kuulub samuti Kreekamaale, kuid metsikuna on ta levinud lõunariikides. Põhjamaades kuulub ta ikkagi aiakultuuride hulka. Naistenõges on 40-50cm kõrgune, tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Lehed on kolmnurkjasmunajad, täkilise kuni saagja servaga, kogu taim on kaetud lühikeste pehmete karvadega. Õied on kobaras varre ja harude tipus, määrdunudvalged. Õitseb kauem kui meliss, veel septembriski. Naistenõges paljuneb isekülvi teel, mis ei juhtu melissiga. Kultuurtaimena kasvatatakse sidruni lõhna ja maitsega vormi. Kuna meliss on tundlik tugevate külmade suhtes, siis seda enamasti pole vaja karta naistenõgest kasvatades.

Biokeemiline kooslus on veidi erinev melissist ja seepärast ravitoimegi kõiges pole sarnane. Sisaldab 0,2-0,4% eeterlikke õlisid, mille koostisse kuulub karvakrool, geraniool, tsitraal, limoneen, tsitronellool, nepetool ja tümool. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidrunilõhnaga, mõnedel taimedel on mündilõhn. Õitsemise ajal muutub lõhn ebameeldivaks ja maitse ning raviomadused muunduvad.

Raviomadused on taimel analoogsed melissiga, mis puudutavad tema rahustavat toimet. Ka seedeelundite katarri ja hingamisteede haigustel on edukalt kasutatav. Sidrunimelissi raviomadusteni loomulikult naistenõges ei küüni. Lehti ja õisi kogutakse enne õitsemist, tarvitatakse värskena ja kuivatatult, vähem sügavkülmutatult. Naistenõgese seemned valmivad meie oludes hästi, seega tuleks neid koguda ja külvata uuesti 3a tagant, sest vana puitunud juurestik ei kasvata noori mahlakaid võrseid. Ta on väga hea kiire kasvuga taim ja annab saaki 3-4 korda suve jooksul. Korjatakse mitte üksnes lehti vaid ürdina 1/3 ulatuses (alumistelt okstelt terved lehed). Kuna ta on meeldiva aroomiga taim, siis sobib ta pea kõikidesse teesegudesse ja samuti iseseisvana. Sobib hästi kuumal ajal ka külma joogina.

Maitseainena kasutatakse nagu melissi. Toiduainetetööstuses lisatakse delikatesskastmetesse ja kalakonservidesse. Kuna naistenõges annab suurt saaki, tuleks kuivatatud lehtedest valmistada ka klorofüllijahu (võib koos kortslehe, nõgese jt taimedega), mida on mõnus kasutada küpsetistes, putrudes, vormiroogades.

« Tagasi