Leetpõõsas (Genista) perekonda kuuluvad terveservaliste, vahelduvate lihtlehtedega asteldega või ilma madalad suvehaljad kuni pooligihaljad põõsad. Lehed tavaliselt lihtlehed, harva kolmetised. Kollased õied on koondunud nuttidesse või kobaratesse, harva üksikult. Õitsevad enamasti koos lehtimisega või juba lehtinult. Kaunad väikesed, veidi kõverdunud, kahe poolmega, sisaldavad palju seemneid. Puit kollakas, hajussooneline, erilist kasutamist ei leia. Liigid eelistava kergemaid lubjarikkaid muldi ja täisvalgust. On põuakindlad ja väga valgusnõudlikud. Võivad tugevasti külmuda, kuid taastuvad hästi ja kipuvad kergesti metsistuma. Paljundatakse seemnetega. Perekonnas umbes 100 liiki, millised kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lääne-Aasias, Kanaaridel, enamasti mäenõlvadel kuid ka tasandikel, olles tavalised makjataimed. Paljud liigid on lisatoiduks kitsedele ja lammastele. Meil haljastuses seni kasutamist leidnud rohkem vaid üks liik, kuid võiks katsetada veel teisigi.
Värvi-leetpõõsas (G. tinctoria) – liik kasvab madala, 40…80 cm kõrguse laiuva põõsana Kesk- ja Lääne-Euroopas, kuni Kesk- ja Lääne-Aasiani, mäekülgedel, aasadel jne. Võrsed peened, rohelised, asteldeta, puhkedes karvased, hiljem paljad. Lehed süstjad 1,5 kuni 4 cm pikad, lühirootsulised või rootsuta, teravneva tipuga, paljad, leheserv ripsmeline. Õied kollased, tipmistes paljuõielistes 2…6 cm suurustes kobarates. Viljadeks on kaunad kuni 3 cm pikad, valminult mustad, nõrgalt karvased, sisaldavad 6…10 ümmargust pruuni, siledat ja läikivat seemet. 1000 seemne mass 3,5 g, valmivad sügiseks. Kuigi peaks vastu pidama kuni -35ºC, külmub vahel veidi kuid taastub hästi ja on dekoratiivne. Sobiv liik eesaedadesse, katusaedadesse, nõmmeaedadesse, kiviktaimlatesse kuivadele, päikesepaistelistele kasvukohtadele. Põõsaid võib rahulikult kärpida, õitsemine on pea alati rikkalik. On leetpõõsastest kõige külmakindlam liik. Tuntakse mitmeid teisendeid; var. alpestris – madalakasvuline kuni 20 cm kõrge, peente puitunud võrsetega, lehed kitsamad; var. anxantica – kääbusvorm, lamavate, peente ja paljaste võrsetega, õied põhiliigist suuremad; var. humilior – meenutab var. alpestrist, viimasest kõrgem, kuni 50 cm kõrge, võrsed tugevalt karvased, kaunad siidkarvased, õitseb varem põhiliigist, igal võrsel tavaliselt vaid üks õisik; var. virgata – tugevakasvuline tihedavõrseline kuni 2 m kõrgune põõsas, kaunad 3….6 seemnega; f. angustata– lehed kitsaselliptilised, 1….2 cm pikad ja 2….3,5 mm laiad, õisikud põhiliigist veidi lühemad; f. latifolia – lehed laielliptilised, 3…..3,5 cm pikad, tumerohelised; Sordid: ’Minor’ – vaid kuni paarikümne sentimeetri kõrguseks kasvav umbes 1 m läbimõõduga tihe kääbuspõõsas; ‘Plena’ – kuni 0,5 m kõrgune rohkete oranzkollaste täidisõitega sort, õitseb juunist septembrini; ‘Royal Gold’ – püstine madal (60…..80 cm) põõsake arvukate kuldkollaste õitega.
